Kolme Balti riigi heliloojate loomingule pühendatud rändfestival Balti Muusika Päevad toimub tänavu esmakordselt Lätis.
Festivali seekordne teema on "Olemise talumatu kergus", mis laenati Tšehhi-Prantsuse kirjaniku Milan Kundera tuntud romaani pealkirjast.
Balti Muusika Päevad algatati sooviga arendada nii Balti nüüdismuusika professionaalset võrgustikku ning tutvustada publikule mitmekülgselt ja kunstiliselt kõrgel tasemel Balti nüüdismuusikat.
Festivali peakorraldaja on Balti nüüdismuusika võrgustik. Koostöövõrgustik loodi 2019. aastal Eesti, Läti ja Leedu Heliloojate Liitude ühisel jõul.
Festival toimub igal aastal erinevas Balti riigis. Esimest korda korraldati festival 2021. aastal Eestis ja seejärel 2022. aastal kultuuripealinnas Kaunases.
Sel aastal on võõrustajaks Läti ning uuele muusikale pühendatud kontserdid toimuvad 18.-31. märtsini Cēsises ja Riias.
Järgmine festival peetakse 2024. aastal taas Eestis, mil Tartu kannab Euroopa kultuuripealinna väärikat tiitlit.
FESTIVALI BALTI MUUSIKA PÄEVAD KONTSERDID KLASSIKARAADIOS:
Esmaspäeval, 27. märtsil kell 19
Festivali Balti Muusika Päevad 2023 avakontsert. Esineb Läti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Guntis Kuzma juhatusel, klarnetisolist on Martins Circenis. Kavas on Žibuoklė Martinaitytė, Erkki-Sven Tüüri ja Krists Auznieksi looming.
Festivali avaõhtul on fookuses kolm silmapaistvat kaasaegset heliloojat – Erkki-Sven Tüür Eestist, Žibokle Martinaitytė Leedust ja Krists Auznieks Lätist.
Krists Auznieks on meie aja üks säravamaid Läti talente, kelle hiljutiste rahvusvaheliste saavutuste hulka kuulub muu hulgas noortekategooria esikoht 2021. aasta rahvusvahelisel heliloojate rostrumil.
Esiettekandele tuleb tema sümfoonia "One", mis valmis residentuuri ajal Läti Riikliku Sümfooniaorkestri juures.
Erkki-Sven Tüüri klarnetikontserdis "Peregrinus Ecstaticus" soleerib üks virtuoossemaid Läti klarnetiste Mārtiņš Circenis. Helilooja sõnul annab teose pealkiri meile vihje ühele võimalusele tõlgendada solisti karakterit.
"Kujutlegem palveränduri takistuste- ja ohtuderikast rännakut ihaldatud eesmärgi poole, tema söakust ja tarmu vaheldumisi kurnatuse ja väsimusega; reaalsetest füüsiliselt tajutavatest raskustest jagusaamist vaheldumisi vaimuilmas toimuvate võitlustega," on Tüür öelnud.
New Yorgis elava Leedu helilooja Žibuoklė Martinaitytė muusika on viimasel ajal pälvinud laialdast tunnustust. Helilooja orkestrimuusika album "Saudade" tutvustab kuulajatele jätkuvalt tema "keerukalt ahvatlevat helidomeeni" (Gramophone).
Martinaitytėt on kiidetud kui "tekstuurivõlurit" (WQXR), tema muusika on täis "energiat ja pinget" (Wire) ning "kütkestavat ja ootamatut ilu" (American Record Guide).
Kontserdil kõlab tema orkestrialbumi nimilugu "Saudade".
See viitab portugalikeelsele sõnale, mis tähendab sügava igatsuse mitmekihilist emotsiooni.
- Žibuoklė Martinaitytė (1973) – "Saudade"
- Erkki-Sven Tüür (1959) – Klarnetikontsert "Peregrinus Ecstaticus"
- Krists Auznieks (1992) – "One" (esiettekanne)
Kontsert on salvestatud 18. märtsil 2023 Cēsise kontserdisaalis, Vidzemesi auditooriumis.
Teisipäeval, 28. märtsil kell 19
Esineb Sinfonietta Riga dirigent Normunds Šnē juhatusel, löökpillisolist on Guntars Freibergs.
Kavas on Platons Buravickisi, Justina Repečkaitė, Madli Marje Gildemanni ja Jānis Petraškevičsi looming.
Kavas on Jānis Petraškevičsi kammersümfoonia "Echoing Distances". Teoses soleerib löökpillimängija Guntars Freibergs, kes on öelnud, et "väljenduslikkuse poolest on Petraškevičsi looming palju nüansirikkam ja sensuaalsem, tundlikum kui suurem osa löökpillide repertuaarist."
Kontserdil kõlab ka uhiuus orkestriteos Platons Buravickiselt.
Teoses "Spark" ehk "Säde" mõtiskleb Platons selle sõna otsese ja kujundliku tähendustekihistuste üle.
Säde on inspiratsiooni, tule ja süttimise algus. Säde on pidu ja plahvatus, tulevaste sündmuste allikas, mida me veel kogeme, "millest ma loodan, et süttib võrdsuse, rahu ja teaduse kolle, mis avab meile tee kaugematesse maailmadesse", ütleb Platons Buravickis.
Samuti saame kontserdil osa eesti helilooja Madli Marje Gildemanni muusikast, keda kiidetakse kui "tõusvat noort tähte" (Bachtrack).
Teoses "Transpiratsion" uurib ta aurustumist taimeriigis ja annab muusikalise pilgu protsessile, mis jääb igapäevaelus inimmeeltele tabamatuks.
Orkestriteos esindas Eestit edukalt 2022. aastal rahvusvahelisel rostrumil Palermos, saavutades noortekategoorias II koha.
Leedu helilooja Justine Repečkaitė heliloomingut on kiidetud kui helikujundite elutsüklit, kus "protsessid on üsna taimsed, tõeliselt orgaanilised: närbuvad, idanevad, rulluvad lahti, närbuvad, puhkevad õitsele, õitsevad." (Leedu rahvusraadio).
Üks tema kuulsamaid teoseid "Chartres" sisaldab "intensiivset värvirikkust" (Ben Lunn, Music Sun).
Teos on inspireeritud keskaegse kunsti proportsioonidest ja Prantsusmaal Chartres'i katedraali suurejoonelistest vitraažidest.
- Platons Buravickis (1989) – "Spark" (esiettekanne)
- Justina Repečkaitė (1989) – "Chartres"
- Madli Marje Gildemann (1994) – "Transpiration"
- Jānis Petraškevičs (1978) – "Echoing Distances", for percussion and chamber orchestra
Kontsert on salvestatud 24. märtsil 2023 Riia Suurgildi hoones.
Kolmapäeval, 29. märtsil kell 19
Kolme vaatenurka kaasaegsele kammermuusikale pakuvad kolm ansamblit – üks igast Balti riigist.
Kolmeosalist kontserdiõhtut alustab virtuoosne muusikute-duo Lätist.
Klavessinist Ieva Saliete ja akordionist Artūrs Noviks toovad ettekandele Linda Leimane, Justė Janulytė, Indra Riše ja Jānis Petraškevičsi teosed kõrvuti Eesti helilooja Mirjam Tally palaga "Event Horizon".
Teisena astub üles keelpillikvartett Chordos Leedust, kelle kavas on kammermuusika autoritelt nagu Selga Mence, Kristupas Bubnelis ja Vykintas Baltakas.
Lisaks kõlab nende esituses Helena Tulve keelpillikvartetile loodud teos "Nec ros, nexc pluvia…".
Mammutkontserdi lõpetab ainulaadne elektroakustiline Eesti duo Anna-Liisa Eller (kannel) ja Taavi Kerikmae (elektroonika).
Nende kavas on nii ansamblile loodud eesti heliloomingut kui ka möödunud aegade muusikat.
Esiettekandele tuleb Jēkabs Nīmanise uudisteos "Tuvošanās".
Läti: Ieva Saliete (klavessiin) ja Artūrs Noviks (akordion)
- Jānis Petraškevičs (1978) – "Neparalēles" (esiettekanne)
- Juste Janulyte (1982) – "Harp is a chord"
- Linda Leimane (1989) – "Geometric Counterpoint"
- Mirjam Tally (1976) – "Event Horizon"
- Indra Riše (1961) – "Marsh-Souls"
Leedu: Keelpillikvartett Chordos
Ieva Sipaitytė (viiul), Vaida Paukštienė (viiul), Robertas Bliškevičius (vioola), Arnas Kmieliauskas (tšello)
- Selga Mence (1953) – Keelpillikvartett
- Vykintas Baltakas (1972) – "b(ell tree)"
- Helena Tulve (1972) – "Nec ros, nexc pluvia…"
- Kristupas Bubnelis (1995) – "Ad Infinitum…"
Eesti: Anna-Liisa Eller (kannel) ja Taavi Kerikmäe (klavikord, harmoonium ja elektroonika)
- David Kellner (1670–1748) – "Aria"
- Vaida Striaupaité-Beinariené (1977) – "Reflections" (versioon kandlele ja elektroonikale, esiettekanne)
- Johann Valentin Meder (1649-1719) – Suite für Cembalo c-moll
- Jēkabs Nīmanis (1980) – "Tuvošanās" (esiettekanne)
- Helena Tulve (1972) – "Silmaja" (versioon kandlele ja elektroonikale)
- David Kellner (1670-1748) – "Chaconne"
Kontsert on salvestatud pühapäeval, 26. märtsil 2023 Riia Läti seltsi majas.
Festivali Balti Muusika Päevad kontserdid on Klassikaraadio eetris 27.-29. märtsini kell 19.
Kontserte vahendab Johanna Mängel.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.