- Reedel, 21. aprillil soleeris ERSO ees viiuldaja Hugo Ticciati.
Laval olid ka dirigent Andres Kaljuste, marimbamängija Johan Bridger ja kammerkoor Collegium Musicale.
Kava viis kuulajad rännakule 12. sajandist tänapäeva. Kõlasid Hildegard von Bingeni, Arvo Pärdi, John Taveneri, Pēteris Vasksi, Albert Schnelzeri ja Tobias Broströmi helitööd.
"See pühalikkus performance´i võtmes omamoodi aktiveeris muusika tänapäeva inimese jaoks," arvab arhitektuuriajaloolane Grete Tiigiste. - Laupäeval, 22. aprillil esietendus Vanemuise väikeses majas Eino Tambergi ooper "Cyrano de Bergerac" Jaan Krossi libretole.
Nimiosas oli Raiko Raalik, tema armastatut Roxane'i kehastas Pirjo Jonas, Christian oli Oliver Kuusik, teistes osades Tamar Nugis, Rasmus Kull, Grete Oolberg, Märt Jakobson, Karmen Puis, Hisatoshi Nezu ja Vanemuise ooperikoori meesrühm ning sümfooniaorkester.
Ooperi muusikajuht on Risto Joost ja lavastaja Mare Tommingas.
"Alguses polnud ma kindel, kas see lavastus ikka muusikaga kokku kõlab, aga hiljem mõistsin, et kõlab küll – õnneks ei hakanud lavastus muusika üle domineerima," räägib ooperigurmaan Sille Vadi. - Pühapäeval, 23. aprillil algas festival Jazzkaar.
Muljeid kontsertidelt jagavad kitarrist Jaan-Eerik Aardam, helilooja Tõnu Kõrvits ja muusikakriitik Priit Pruul.
Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis avatud Prantsuse fotograafi Andre Perlsteini džässiteemaline näitus "Jazzilegendid" jättis muusikust fotograafile Teet Raikile sügava mulje.
"Tema käekiri on mustvalge ja kontrastne, aga jäädvustatud on ka erilised hetked." (Ivo Heinloo) - Teisipäeval 25. aprillil tähistas oma sünnipäeva nüüdismuusika ansambel Resonabilis koosseisus Tarmo Johannes, Kristi Mühling, Aare Tammesalu ja Iris Oja.
Flööt, kromaatiline kannel, tsello ja hääl on üsna tavatu koosseis ja neile on heliloojad kirjutanud üle 40 uudisteose, mille käigus on arenenud ka kandlemängu tehnika – olgugi et Eesti kromaatilise kandle emaks tituleeritud Els Roode oli ansambli kontsertidel käies mitu korda afektiseisundis.
"Te olete hävitanud mu elutöö!" meenutavad muusikud traagilisi hinnanguid oma esinemisele.
Samas oli ansambel Eesti helilkoojatele omamoodi laboratooriumiks, kus nad said erinevaid meetodeid katsetada.
"See oli tõeline avangard, nad on nii uue muusika eestkõnelejad kui kandlepioneerid," kinnitab helilooja Helena Tulve. - Kolmapäeval, 26. aprillil algas taas festival Eesti Muusika Päevad "Hing ja Vaim".
Alates 1979. aastast peetud festival on üks olulisemaid siinsete heliloojate loomingule keskenduvaid muusikasündmusi. Tänavu on esiettekandel enam 20 uudisteost.
Avakontserdil Kultuurikatlas esines kontrastidest ja vastuoludest ning vastanduvatest häältest kantud kavaga Tallinna Uue Muusika Ansambel dirigent Arash Yazdani juhatusel.
Neljapäeval esitleti Mustpeade majas uut heliplaati "Austusavaldus kuldajastule", millel kõlavad helilooja Lauri Jõelehe teosed kõrvuti Hispaania renessansiajastu autorite muusikaga.
Reedeõhtusel sümfooniakontserdil kuulutati välja LHV uue heliloomingu Au-tasu 2023 võitja. (Johanna Mängel)
Muusikapäeva viktoriini kokkuvõte
Juba üheteistkümnendat korda korraldas Klassikaraadio rahvusvahelise muusikapäeva puhul muusikaviktoriini. Selguvad Klassikaraadio muusikapäeva viktoriini õiged vastused, parimad vastajad ja auhinnasaajad. Saatejuhid on Miina Pärn ja Lisete Velt.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.