Ajakirja Looming juubeli puhul toimus Teaduste Akadeemias konverents "Loomingu sajand".
Ettekandeid oli palju, saates peatume lähemalt neist kahel – noorest kirjandusest räägib Värske Rõhu tegevtoimetaja Saara Liis Jõerand ning pilgu minevikku heidab Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur Elle-Mari Talivee
Viimane kirjutas aprillikuu "Loomingusse" koos Marin Jänesega artikli Friedebert Tuglase rändudest paguluses 1906-1917 ning konverentsil meenutas ta oma lapsepõlve Loominguid.
"Minu arust on väga sümboolne, et Looming saab sel aastal sada ja Värske Rõhk saab kaheksateist. Nii et oleme juba ametlikult suureks kasvanud, aga tegelikult veel väga noored," nendib Jõerand.
Ta märgib, et kõige keskmisem Eestis kirjanikuks kasvamise teekond käib tavaliselt nii, et alustatakse Värskes Rõhus, et üldse aru saada, mida ja kuidas kõlbab avaldada, ning seejärel siirdutakse juba Loomingusse ja Vikerkaarde.
Samas ütleb ta ka, et noortel on arvestatav roll isekirjastamisbuumis – järjest nooremad inimesed tahavad oma kogusid välja anda, ilma klassikalist Värske Rõhu ja Loomingu teekonda läbi tegemata.
Üldse täheldab Jõerand selgelt konservatiivset suunda noorte seas, kus püütakse joondada end mineviku suurkujude järgi ja teha kirjandust nii, nagu seda varem on tehtud, ning teisel pool on jälle tendents käsitleda kirjandust ühena võimalikest loominguväljunditest ning pigem puudub ambitsioon olla klassikalises mõttes kirjanik.
Elle-Mari Talivee tahtis oma artiklis "Kirjaniku teekond 1905-1917" näidata Loomingu asutanud Friedebert Tuglase kujunemist kirjanikuks ja peatoimetajaks.
"Me kipume natuke kirjanikke, eriti klassikuid vaatama äärmiselt auväärsete ja natuke kristalliseerunud inimestena," ütleb Talivee.
Konverentsil aga räägib ta oma lapsepõlve Loomingutest, mis teda kirjandushuvi poole suunasid.
"Selline lugeja laps ma olin 80ndatel, aga ma lugesin oma vanaema kodus Lõuna-Eestis metsatalus 60ndate aastate Loominguid."
Tagantjärele püüdes mõelda, mis nende ajakirjanumbrite juures teda eriti köitis, nendib ta: "Ühtpidi olid möödas need 1950ndate hirmuajad; seal debüteerib hästi palju huvitavaid autoreid, käib pidev vaidlus näiteks vabavärsi üle."
Võrreldes 80ndate kooliprogrammiga oli 60ndate Loomingus üllatavalt vähe nõukogude propagandat, lisaks põnevusmoment, kuna polnud päris kindel, kas kõik Loomingus sisalduv peaks kuuluma lapse lugemislauale või mitte.
28. aprillil kuulutati välja Loomingu ja Loomingu Raamatukogu auhinnad.
Proosarubriigis sai auhinna Lilli Luuk, artikliauhinna sai Loomingu pikaaegne toimetaja Asta Põldmäe ning luuleauhinna Tõnis Vilu.
Saates "Loomingu Raadio" loeb Tõnis Vilu oma luuletusi ja märgib, et talle meeldivad ajakirjade antavad auhinnad, kuna neis oleks justkui midagi veel.
"Toimetajad on nende tekstidega korralikult tegelenud, võib-olla teavad isegi, mis see algne kuju oli, ja siis kuidagi osutuda nende poolt valituks on kuidagi sügavam…"
Oma möödunudaastastase koguga "Kõik linnud valgusele" tunneb ta olevat ühe suurema valusa teema läbi mõtestanud ja lahti lasknud.
"Mul on praegu rahulikum, ma otsin kujundeid, lasen neil endani jõuda, usaldan mingeid pilte ja mul ei ole endale väga suuri ootusi pandud – lihtsalt leida üks luuletus üles on, ma arvan, see kõige peamine ülesanne praegu."
Saade "Loomingu Raadio" on Klassikaraadio ja ajakirja Looming koostöö.
Saatejuht on Maria-Lee Liivak, muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja.
Helioperaator Helle Paas, toimetaja Marge-Ly Rookäär.
"Loomingu Raadio" on eetris pühapäeval, 30. aprillil kell 13.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.