Kell 13:
- Eesti Nüüdismuusika Keskusel lõppes esimene tegevushooaeg uues kodus Mustpeade majas, kuhu koliti sisse möödunud aasta novembrikuus.
Keskuse eesmärgiks on olnud kaasaegse- ja eksperimentaalmuusika alase tegevuse koordineerimine ja arendamine, heliloojatele, esitajatele ja muusikateadlastele loomeresidentuuride korraldamine. Keskus on UNESCO muusikapealinn Tallinn programmi partner.
Hooaja võtab kokku Eesti Nüüdismuusika Keskuse tegevjuht Taavi Kerikmäe. - Täna õhtul kutsub ERSO suve algust tähistama kontserdile "Järvi ja suveklassika" koos ukraina pianistide Anna ja Dmitri Šelestiga.
Kommenteerib maestro Neeme Järvi. Klassikaraadio teeb kontserdist otseülekande. (Kersti Inno)
Kell 14:
- Saatekülaline on Islandil kaasaegset tantsu õppiv Juulius Vaiksoo.
Juunikuu algul toimus tema eestvedamisel Eestist alguse saanud Sõltumatu Tantsumaraton.
Sellega koguti annetusi List án landamæra festivali tarbeks, mis keskendub erivajadustega kunstnike teoste esitlemisele ja nende koostöö tugevdamisele ülejäänud kultuuriväljaga.
Räägime Tantsumaratoni heategevuslikust ulatusest ning Eesti ja Islandi tantsukogukondade sarnasustest ja erinevustest. - Regilaulu podcast. Meel Valk – "Hällilaul".
Viisi aluseks on Setomaalt Ton´a külast pärit Anne Vabarna laul, mille salvestamist 1936. a. Riigi Ringhäälingus korraldasid Herbert Tampere ja August Pulst (EKM ERA, ERA, Pl 25 A3).
Teksti aluseks on lisaks salvestusele Joosep Hurda poolt Setomaalt Vilo külast üleskirjutatud laul, mille laulis Anni, Semmeli naine (EKM ERA, H II 4, 449/50 (187b)).
Äiu-kussu lapseke, väikene. Kussu, lapseke, suuremaks, päevakese jagu pikemaks. Kallis tilluke tütreke, mu väike lagleke, mis ma saan tibukese hoidmise eest? Saan unetud ööd. Saan aga ka tubli nõeluja, abiks emale, jalavarjude siduja, abiks isale. Kasva, lapsekene, karjuseks, karjavitsa hoidjaks! Sind, sülelast hällitades ja kasvamist oodates uinun ma isegi. Kui sa saad suureks, hakkad minu ees minema, minu eest kõike tegema. Aga seni tuleb mul ise ees minna ja tööd ära teha, sest mu väikesed on veel hällis. Ma ei saa öösel magada ega lõuna ajal pikutada, sest sa nutad palju. Kulla tütreke, jää nüüd ometigi magama!
Eesti vanemad hällilaulud, nagu seegi, järgivad sageli vibuhälli kiigutamise rütmi.
Säärastes hällides, mis riputati teibaga laetalade või palkide vahele, on lapsi unele suigutatud läbi aastasadade.
Ka praegusel ajal lauldakse sarnase arhailise viisiga hällilaule, ehkki vibuhällid vahetusid aegupidi jalashällidega ja need omakorda vooditega.
Setomaal kasutatud uinutussõnad "ts´uu" ja "ljuu" on samuti üsna arhailised ja kasutusel mitmetes keeltes. Ka sakslased on kasutanud sõna "lullen" kiigutamise tähenduses, inglased "lulla-by" – hällilaul, ladina keeles tähendab "lallare" uinutama.
Sama universaalne on paljudes keeltes häälitsus "ts´uu", ütleme ka praegu rahustades tihti "tšš" või "psst".
Neid häälitsusi kasutatakse hällilauludes lapse tähelepanu püüdmiseks ja rahustamiseks, lisades sõnades iga vanema ootusi – et lapsest kasvaks tubli töötegija ja abiline.
Saatejuht on Johanna Mängel.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.