Pool sajandit tagasi domineerisid Eesti koorimuusikas rahvusromantiliste kontserdiprogrammide helged helinad. Aga seda mõrandas aina tugevamalt uus heliloojapõlvkond.
Üks esileküündivamaid uue koorimuusikasuuna loojaid oli sel ajal Veljo Tormis, kelle rahvusromantikast kaugel, kuid üdini rahvuslik teos "Raua needmine" sündis Tallinna Kammerkoori kümnendaks aastapäevaks korraldatud lauluvõistluse tarvis.
1970. aastal toimus Moskvas muusikakongress, kus Tormis nägi laval šamaani nõiatrummiga, see inspireeris teda ka "Raua needmise" juures seesugust trummi kasutama.
Helilooja mälestustes on aga kirjas, et teose kirjutamiseks kogus ta end mitu aastat. Miks? Mida ta ootas?
Saates räägime, milline oli koorimuusika ja ühiskond pool sajandit tagasi?
Kuidas Tormise teos vastu võeti ja miks sai see laulude võistlusel teise koha?
Mis põhjusel esitati teos publiku ees alles aasta pärast valmimist?
Kust oli pärit Tormise šamaanitrumm ja kes arvas olevat mõistlikum, kui teose ajal seda lööb dirigent mitte helilooja ise?
Millest teos räägib ja miks on raud neetud?
Saatekülalised on Ene Üleoja ja Ants Üleoja, kes mõlemad osalesid teose esiettekandel.
Saame teada, mis juhtus, kui Ants Üleoja, Olev Oja ja Kuno Arengu esimest korda Tormise teose partituuriga tegelesid ja miks esiettekannet juhatas just Arvo Ratassepp (oli ju kammerkooril kolm dirigenti).
Ants Üleoja meenutab koostööd Tormisega ja jutustab lauljate kohmetusest uuema muusikaga tegelemisel.
Ene Üleoja räägib ennenägematutest vokaaltehnilistest nõudmistest, mis Tormise teose esitamisega tekkisid ja tsiteerib saates mitmes kohas Tormise enda mõtteid.
Millise maagiaga on "Raua needmine" poole sajandi jooksul jäänud meie kunstmuusika tippude tipuks ja miks seda nii harva kontserdilaval kuuleb?
Kommentaari teosele annab Tõnu Kaljuste, kelle karjääris Eesti Filharmoonia Kammerkoori ees on Tormise "Raua needmine" olnud olulisel kohal. Tõnu Kaljuste räägib oma kogemustest teose esitamisel ja šamaanitrummi mängimisest ning ütleb, et praegu on Tormise teos oma sisu tõttu eriti aktuaalne.
Saates on kasutatud Eesti Raadio arhiivisalvestisi aastatest 1971-2022.
Veljo Tormise "Raua needmine" (1972) on kirjutatud tenorile, baritonile, segakoorile ja šamaanitrummile.
See on esimene teos, kus helilooja kasutab Soome rahvuseepose "Kalevala" tekste (tõlkinud August Annist), mida omakorda täiendasid Paul-Eerik Rummo ja Jaan Kaplinski.
Teose esiettekanne toimus Tartu Ülikooli aulas 6. mail 1973, laulis Tallinna Kammerkoor, dirigent oli Arvo Ratassepp.
Pool sajandit pärast Tormis "Raua needmise" esiettekannet oleme tunnistajaks, et muusikasse vormitud rahvatarkus rauast ja selle needusest on saanud tõeks – sõjapidamine ja tehisintellekti arendamine on raua needmise loomulik jätk.
Jääb vaid oletada, millal pöördub raud inimkonna enda vastu.
Saate toimetaja on Marge-Ly Rookäär.
Saade oli esmakordselt eetris 6. mail 2023.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.