Saatse muuseum paikneb endisaegse elava kaubatee ääres Samarina külas. Siit kulges maantee Petseri ja nn Ranna ehk Pihkva järve ranniku äärsete suurte külade vahel.
Tänapäeval on tee riigipiiri tõttu katkenud ning Saatse on jäänud Eestimaa ja Setomaa kaugeimasse kagunurka üsna isoleeritult.
1801. aastal asus praeguse muuseumi kohal mõisnik Samorodski häärber.
Sadakond aastat hiljem ehitas külakooli õpetaja Andrei Truslit häärberi vundamendile oma maja, mis juba tollal erines teistest siinse kandi elumajadest suuruse ja arhitektuuri poolest.
1931. aastast alates töötas hoones Saatse kool kuni 1963. aastal valmis uus koolimaja.
1956. aastal asus Saatses esialgu ajalooõpetajana, aasta hiljem juba direktorina tööle Mehikoormast siia suunatud Viktor Veeber, kes oskas oma uue kodukoha, selle ajaloo, siinsed inimesed ja nende kombed lastele ja nende vanematele huvitavaks teha ning hakkas koguma kohalikku kultuuripärandit.
1974. aastal loodi Veeberi eestvedamisel Saatse muuseum, mis oli märgiline sündmus seto rahva ajaloos, sest tegu oli esimese seto kultuuri tutvustava muuseumiga Setomaal ja kogu maailmas.
Suur osa eksponaatidest on muuseumile kingitud, osa ostis Viktor Veeber oma tagasihoidliku õpetajapalga eest ise.
Kui Veeber 1992. aastal suri, jätkas tema tööd kunstnikust poeg Renaldo Veeber, kes muutis vana maja hubaseks ja tõi siia erilise vaimsuse, kelle auks on muuseumi teisele korrusele rajatud õdus kunstigalerii.
1999. aastal liideti Saatse muuseum Värskas asuva seto talumuuseumiga.
Saatse muuseumis võõrustab meid muuseumi perenaine-varahoidja Tea Korela, kes selles majas on töötanud alates 2006. aastast.
Eetris laupäeval 19. augustil kell 10.
Saatses käis uudistamas Kaisa Jõhvik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.