"See on üks neist vähestest teostest, mis tundub nii täiuslikuna, et ei tahaks seal muuta nootigi," ütleb dirigent Sir Simon Rattle.
Alban Bergi 1925. aastal esietendunud ooper "Wozzeck" oli omas ajas tõeliselt avangardne teos, ainuke, mis on siiski jäänud standardrepertuaari.
Ooperi aluseks on hämar lugu inimesest, kellest saab oma kirgede ohver ja mõrvar; selles võib tunda esimese maailmasõja posttraumaatilist õhustikku.
Esimest korda ooperiajaloos saab peategelaseks alamklassi kuuluv inimene, lihtne sõdur.
"Wozzeck" on kirjutatud romantismiaja näitekirjaniku Georg Büchneri murrangulise, ääretult mõjuka näidendi põhjal, mis jäi pooleli autori surma ajal (1837), lavale jõudis see alles 1913. aastal.
Pärast Viinis esietenduse nägemist otsustas Berg selle põhjal luua ooperi, kuid tema tööd pidurdas esimene maailmasõda ja sõjaväeteenistus. Ta lõpetas ooperi alles üheksa aastat hiljem, Berliini Riigiooperis jõudis "Wozzeck" lavale 1925. aastal.
Helilooja esimene ooper sai Bergi suureks jahmatuseks kohe populaarseks – tema arvates oli teos laialdase tunnustamise jaoks liiga kaasaegne.
Berg hakkas lausa kahtlema, kas ta oli oma kavatsustele alla jäänud.
Berg kirjeldab Wozzecki hullust rütmiliste ja meloodiliste fragmentidega, mis kannavad meeleolu ühest stseenist teise.
Nagu tema mentor Arnold Schönberg oli talle õpetanud, kasutas ta ajaloolisi kompositsioonivõtteid. Tema harmoonilised struktuurid ulatuvad mõnikord atonaalsuseni, mis oli Schönbergi ringkonnas tollal moes ja tundus ideaalne kajastama peategelase ebakindlat vaimset seisundit.
"Ei ole mitte ühtegi teist ooperit ajaloos, mis lõpeks nii lihtsalt, samas hävitavalt – välja arvatud ehk kahe aasta eest valminud Kaija Saariaho "Süütus"," arvab dirigent Simon Rattle.
Osades:
Christian Gerhaher – Wozzeck
Malin Byström – Marie
Thomas Blondelle – Trummimajor
Brindley Sherratt- Doktor
Peter Hoare – Kapten
Robert Lewis – Andres
Héloïse Mas – Margaret
Matthieu Toulouse – esimene õpipoiss
Tomasz Kumiega – teine õpipoiss
Lenny Bardet – Marie poeg
Danila Frantou – Sõdur
Bouches du Rhône lastekoor, koormeister Samuel Coquard
Eesti Filharmoonia Kammerkoor, koormeister Lodewijk van der Ree
Londoni Sümfooniaorkester, dirigent Sir Simon Rattle
Ooper salvestati 13. juulil 2023.
Aix-en-Provence´i festivalil käis etendust vaatamas Šveitsis resideeruv mezzosopran Jane Tiik, kes oli festivalil ka ise esinemas Thomas Hengelbrocki käe all tegutsevas Balthasar Neumanni koori ja ansambli koosseisus.
Lavastaja oli "Wozzecki" toonud välja filmilikus võtmes, ilma vaheaegadeta.
"See esitus oli täiuslik!" leiab Jane Tiik, kes tunnistab, et harva on ooperilavastusi, kus ei leiagi midagi laita.
"Ooperiteatris käisime kümnekesi koos Saksa kolleegidega, peale etendust seisime vaid sõnatuna ringis – sest polnudki midagi öelda."
Väga hästi laulis ka Eesti Filharmoonia Kammerkoor, nende muusikaline osa pole ooperis kuigi mahukas, aga lavastaja kaasas neid ka teistesse stseenidess, seega said koori liikmed nii näidelda kui tantsida.
"Wozzecki" tegevus toimub 19. sajandi esimesel veerandil sõjaväekasarmute lähedal asuvas linnas.
I vaatus
Sõdur Wozzeck ja tema kapten vaidlevad moraali teemadel.
Kapten vihjab, et kuna Wozzeckil on vallaslaps, on mees ebamoraalne. Wozzeck väidab, et vaesed inimesed ei saa endale moraali lubada.
Hiljem puid raiudes tabavad teda kummalised nägemused.
Samal ajal vaatab Marie – Wozzecki lapse ema – sõjaväeorkestrit ja imetleb Trummimajorit.
Saabub Wozzeck, kes soovib oma nägemusi jagada, kuid ei suuda sundida end tema juurde jääma.
Et rohkem raha teenida, osaleb Wozzeck Doktori veidrates meditsiinilistes katsetes.
Vahepeal annab Marie Trummimajorile järele.
II vaatus
Marie toas küsib Wozzeck tema uute kõrvarõngaste kohta. Tahtmata tunnistada, et need olid Trummimajori kingitus, ütleb ta, et leidis need.
Alles pärast Wozzecki lahkumist tunnistab ta endale, et tunneb valetamise pärast süüd.
Kapten ja Doktor katkestavad nende vestluse, et kurta Wozzeckile Marie käitumise üle. Wozzeck astub talle vastu, üritades naist sundida truudusetust tunnistama.
Kui ta näeb Mariet kõrtsis Trummimajoriga tantsimas, valdab teda raev.
Hiljem pilkab trummimajor Wozzecki ja peksab teda.
III vaatus
Marie loeb Piiblist Maarja Magdaleena kohta.
Hiljem kõnnib ta Wozzeckiga tiigi ääres. Kui naine üritab tema tujukuse eest põgeneda, pussitab mees teda.
Linnaelanikud näevad tema kätel verd. Ta ronib tiiki, et peita oma nuga ja pesta käed. Lähedalt möödudes kuulevad kapten ja Doktor teda uppumas.
Naabrilapsed kiusavad Marie last ema surma pärast, kuid ta on liiga noor, et aru saada.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.