Šveitsi staažikaim orkester Tonhalle-Orchester Zürich asutati 1868. aastal ning selle esimene dirigent oli šveitslane Friedrich Hegar.
Paavo Järvi alustas tööd orkestri peadirigendi ja muusikalise juhina 2019. aastal.
Orkester annab hooaja jooksul enam kui 100 kontserti 50 erineva kavaga ning on oodatud külalisesineja kogu maailmas.
BBC Promsile antud intervjuus kirjeldas dirigent Paavo Järvi orkestri muusikalist isiksust ja identiteeti nii:
"See on huvitav küsimus, sest ma arvan, et paljud inimesed ei pruugi aru saada, mis on Tonhalle orkester. Kui näete vene või tšehhi orkestrit, võib teil olla selgem ettekujutus, mida neilt oodata – Šveitsi Tonhalle orkestri puhul aga vähem. Minu jaoks on see aga väga selge: see on romantiline Kesk-Euroopa orkester, mis tunneb end koduselt näiteks Mahleri ja Bruckneri muusikas ja muus Kesk-Euroopa traditsioonist pärit romantilises muusikas. Kuid olen püüdnud kasvatada ka kaasaegsemat vaatenurka. Zürich on vaevalt tuntud oma ennekuulmatu radikaalse kultuuri poolest – võite arvata, et see on konservatiivsem ja iseseisev –, kuid oleme salvestanud ka Messiaeni ja John Adamsit ning jätkame sellise seguga, et näidata, et me oleme väga kaasaegne, vilgas, tulevikku vaatav organisatsioon."
Seekordne repertuaarivalik ei ole dirigendi sõnul nii ebatavaline kui mõnel varasemal Promsi kontserdil, mida ta on juhatanud või nagu mõnel orkestri kontserdil Zürichis.
Kuid väga tuntud ja armastatu muusika esitamiseks on absoluutselt koht olemas ning see loob tema sõnul tasakaalu sellise muusikaga, mis on pisut kõrvale jäänud.
BBC Promsi kontserdiõhtu algab Beethoveni avamänguga "Die Weihe des Hauses" ("Maja pühitsemine"), mis on südamlik kummardus helilooja muusikalistele esiisadele Händelile ja Bachile.
Beethoven öelnud oma sõbrale Anton Schindlerile, et avamängu jaoks on esitatud kaks teemat, üks "vabas stiilis" ja teine "Händeli viisil".
Viimastel eluaastatel varjutas tema austus barokimeistri vastu isegi tema varasemat austust Mozarti vastu.
"Händel on suurim helilooja, kes kunagi elanud," ütles Beethoven muusik J. R. Schultzile.
"Ma paljastaksin oma pea ja põlvitaksin tema haual!"
See on ainus avamäng, mille Beethoven kirjutas oma erakordselt produktiivsel viimasel kümnendil ehk ajal, mil sündisid 9. sümfoonia, Missa solemnis, "hilised" keelpillikvartetid ja viimased suured klaveriteosed. Vaatamata sellele kõlab teos kontserdisaalides ja salvestistel pigem harva. Beethovenile mitteomaselt valmis teos väga kiiresti.
1822. aasta hilissuvel paluti heliloojal luua muusika Viini Teatri taasavamiseks. Ajapuudusel kohandas ta muusikat, mille oli juba 1812. aastal kirjutanud näidendile "Ateena varemed".
Kontserdil kõlab ka Pjotr Tšaikovski viiuliikontsert D-duur, mis on Promsi kavades erinevate solistide esituses korduvalt ettekandele tulnud.
Promsi asutaja, dirigent Henry Wood tundis erilist seost vene muusikaga ja tõi Suurbritannias esiettekandele palju Tšaikovski olulisi teoseid.
Promsi publikule tutvustas ta Tšaikovski viiulikontserti 1900. aastal.
Pjotr Tšaikovski kirglikus viiulikontserdis soleerib Augustin Hadelich, kes on tuntud oma fenomenaalse tehnika, läbinägelike ja veenvate tõlgenduste ning lummava tooni poolest.
Ta mängib Giuseppe Guarneri del Gesù 1744. aasta viiulil, mis on tuntud kui "Leduc, ex Szeryng".
Augustin Hadelich sündis 1984. aastal Itaalias. Tema vanemad on sakslased ja tal on nii Saksamaa kui ka Ameerika kodakondsus.
Hadelich õppis Joel Smirnoffi juures New Yorgi Juilliardi koolis ja tegi olulise karjäärihüppe 2006. aastal, kui võitis Indianapolise rahvusvahelise viiuldajate konkursi.
Ta esineb koos rahvusvaheliste orkestritega nagu Berliini, Londoni, Los Angelese, New Yorgi ja Souli Filharmooniaorkestrid, Baieri raadio, Bostoni ja NHK (Tokyo) sümfooniaorkestrid, Kuninglik Concertgebouw Orchestra (Amsterdam), ning Clevelandi ja Philadelphia orkestrid.
Käesoleva hooaja alguses debüteeris ta Salzburgis Viini Filharmoonikutega.
Õhtu teises pooles kõlab Antonín Dvořáki tuntuim sümfoonia "Uuest Maailmast", mille tugevaim inspiratsiooniallikas peitub afroameeriklaste meloodiates.
1892. aastal saabus Antonín Dvořák New Yorki, et alustada tööd uue Riikliku muusikakonservatooriumi direktorina.
Peaaegu kohe asus ta tegelema probleemiga, mis oli teda vaevanud tema kodumaal Böömimaal (praeguse Tšehhi Vabariigi lääneosas) ehk kuidas saaks see uus rahvas, kes on alles usaldusväärse kollektiivse identiteedi leidmise alguses, avastada muusikas autentse rahvusliku hääle?
Dvořák esitas oma vastused 1893. aastal mitmetes ajalehe- ja ajakirjaartiklites. Lihtsamalt öeldes uskus ta, et see, mis tema jaoks oli olnud tema kodumaa rahvamuusika, peaks tõusvale Ameerika heliloojale olema Aafrika-Ameerika spirituaalid.
Kava:
- Ludwig van Beethoven - Avamäng "Die Weihe des Hauses", op. 124
- Pjotr Tšaikovski - Viiulikontsert D-duur, op. 35
- Antonín Dvořák - Sümfoonia nr. 9 e-moll, op. 95 ("Uuest Maailmast")
Otseülekanne Londonist, Royal Albert Hallist kolmapäeval, 30. augustil kell 21.30.
Kontserti vahendab Johanna Mängel.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.