Debussy ooperis on rohkem rõhku sümbolitel kui süžeel ning loomulik kõne on olulisem kui meloodia. Tulemuseks on sügavalt inimlik muusika.
Teos murrab mitut prantsuse traditsiooni: selles pole ei balletti ega suuremaid kooristseene.
Loost põnevamad on sümbolid - mets, eksimise motiiv, kaev, sõrmus, juuksed ja valgus on vaid osa tüki salapärast.
Osades:
Pelléas - Bernard Richter
Mélisande - Patricia Petibon
Golaud - Tassis Christoyannis
Arkel - Nicolas Testé
Geneviève – Yvonne Naef
Arst / Karjus - Peter Harvey
Väike Yniold - Oliver Michael
Budapesti Festivaliorkester, dirigent Iván Fischer
Ooperi sisukokkuvõte:
I VAATUS
Sünge mets kaugel maal
Prints Golaud ajab haavatud looma taga ja avastab allika äärest nutva neiu.
Mees on tütarlapse ilust ja salapärast võlutud ning veenab teda endaga koos metsast lahkuma.
Loss Allemonde'is
Golaud' ema Geneviève loeb eakale kuningale Arkelile poja kirja ette. Poeg teatab, et on hiljuti abiellunud ja palub luba uue naisega koju naasta.
Arkel heidab Golaud'le ette,et ta printsess Ursule'iga ei abiellunud – see liit võinuks lõpetada sõja, mis tema riiki koormab.
Saabub Golaud' poolvend Pelléas. Ta on saanud teada, et ta sõber on surivoodil, ja tahab tema juurde reisida, et hüvasti jätta. Arkel keeldub ja meenutab Pelléasile, et teda on koduski vaja – tema kohus on sureva isa eest hoolitseda.
Torni otsas on Golaud' tagasituleku ootuses süüdatud lambid.
Aed lossi ees
Geneviève tutvustab Mélisande'ile lossi valdusi – Allemonde'i süngeid metsi ja taamal laiuvat merd. Saabub Pelléas. Geneviève palub Pelléasil Mélisande koju saata.
II VAATUS
Päikesepaisteline päev metsas
Pelléas on Mélisande'i pimedate kaevu juurde toonud.
Kunagi usuti, et sel on maagiline ravivõime pimedaid. Mélisande sõrmitseb Golaud' kingitud sõrmust ja viskab selle õhku, ent see libiseb tema sõrmede vahelt kaevu.
Kell lööb keskpäeva. Pelléas soovitab Mélisande'il Golaud'le tõtt rääkida.
Tuba lossis
Golaud on koos Mélisande'iga. Ta on haavatud, sest kukkus keskpäeval jahil olles oma hobuse seljast.
Ta räägib abikaasale, et hobune hakkas perutama täpselt siis, kui kell lõi kaksteist.
Mélisande anub Golaud'd pisarsilmil, et mees ta vana lossi juurest kaugele ära viiks, sest siin tunneb ta kurbust ja ärevust. Ta on õnnetu, sest ei näe lossis taevast.
Golaud haarab Mélisande'il käest, et teda lohutada, ent märkab, et naise sõrmes ei ole abielusõrmust.
Mélisande väidab, et ta kaotas selle mereäärses koopas, kuhu ta oli Golaud' poja Ynioldi jaoks merekarpe korjama läinud.
Golaud raevub ja sunnib teda jalamaid sõrmust otsima minema, kuigi öö on ammu käes, käskides Pelléas endaga kaasa võtta.
Koopa ees
Pelléas ütleb Mélisande'ile, et ta peab oskama seda kohta Golaud'le kirjeldada, et tõestada oma sealviibimist. Kuu tuleb pilve tagant välja ja selle valgus langeb kolmele koopas magavale kerjusele. Mélisande'i valdab kabuhirm ja ta põgeneb.
III VAATUS
Üks lossi tornidest
Mélisande on akna all ja kammib enne voodisse minekut oma pikki juukseid.
Pelléas kõnnib torni juurest mööda. Ta palub naisel aknast välja kummarduda, et ta võiks hüvastijätuks naise kätt suudelda. Mélisande nõjatubki, ent tema pikad juuksed langevad aknast välja Pelléasi peale.
Pelléas seob mänglevalt Mélisande'i juuksed pajupuu külge, et naine mõneks ajaks temaga jääks.
Äkki ilmub Golaud ning heidab Pelléasile ja Mélisande'ile nende lapsikust ette.
Lossialused käigud
Golaud juhatab Pelléasi lossi all olevatesse käikudesse, kus asub ka seisva veega veesilm, millel on "surma lõhn". Ta käsib Pelléasil kummarduda, et seda nuusutada.
Terrass lossi sissepääsu juures
Pelléas naudib esimest sõõmu värsket õhku.
Ta peesitab päikesepaistel ja rõõmustab meretuule üle.
Golaud teatab Pelléasile,et Mélisande on lapseootel, mistõttu peab poolvend nüüdsest naisest eemale hoidma, et teda mitte ärritada ega muretsema panna.
Lossi ees
Golaud esitab oma noorele pojale Pelléasi ja Mélisande'i kohta küsimusi: kui sageli on ta neid koos näinud?
Millest nad räägivad? Kas nad tülitsevad? Kas nad panevad ukse enda järel kinni?
Märganud, et Mélisande'i aknas süttib valgus, laseb Golaud pojal läbi akna naist jälgida.
Yniold sõnab, et Pelléas ja Mélisande ei tee muud kui vaatavad vaikides põlevat tuld.
Yniold kardab Golaud' reaktsiooni ja hüüab isale, et see ta jälle alla tõstaks.
IV VAATUS
Tuba lossis
Pelléas räägib Mélisande'ile, et isa tervis on paranemas, mistõttu saab ta nüüd reisiplaane jätkata.
Ta lepib enne lahkumist Mélisande'iga viimase kohtumise kokku.
Arkel rõõmustab, et haigus on lossist lahkunud ja tõeline õnn võib maja seinte vahele naasta.
Tuppa tormab Golaud, laup verine.
Kui Mélisande verd ära pühkida püüab, tõukab mees ta vihaselt kõrvale ja süüdistab teda truudusetuses. Mees tirib teda mööda tuba ringi.
Arkel sekkub, et koletule vahejuhtumile lõpp teha.
Golaud ähvardab, et jääb ootama võimalust tõestada oma õigust. Arkel on jahmunud.
Kaevu ääres pargis otsib Yniold kadunud kuldset palli, mis on kivide vahele kukkunud. Möödub karjus oma lammastega.
Hilisõhtul ootab Pelléas pimedate meeste kaevu juures Mélisande'i. Kui naine ilmub, püüab mees teda kuuvalgusest ära viia, et neid ei nähtaks. Mélisande aga ei karda.
Pelléas avaldab talle armastust ja Mélisande tunnistab, et temagi on mehesse armunud.
Nad kuulevad, kuidas väravad suletakse. Nüüd ei pääse nad enam sisse.
Armastajad märkavad Golaud'd neid puu tagant jälgimas. Nad suudlevad meeleheitlikult. Golaud tuleb puu tagant välja ja mõrvab Pelléasi, asudes seejärel põgenevat Mélisande'i jälitama.
V VAATUS
Tuba lossis
Mélisande on hiljuti enneaegse tütre sünnitanud ja on suremas.
Siseneb kahetsuse käes vaevlev Golaud ja küsib temalt Pelléasi kohta.
Naine tunnistab süütult, et armastas Pelléasi.
Golaud mõistab,et tema piinale ei ole lahendust.
Mélisande'ile tuuakse tema laps, ent ta märkab vastsündinu näos vaid kurbust. Naine sureb vaikides.
Arkel juhatab Golaud' eemale ja sõnab, et nüüd on lapse kord.
Allikas: Rahvusooper Estonia
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.