"OM" ilmus 35 aastat tagasi, kuigi töö plaadimaterjaliga algas Sven Grünbergil juba aastaid varem.
Tol ajal ei arvanud ta, et kunagi saab võimalikuks, et seda muusikat keegi laval esitab. Tema sõnul olid siis huvi keskmes pigem stuudiotöö ja täiesti uued võimalused, mida tollane tehnika areng oli võimaldanud – eelkõige mitmerealised salvestused ja uudsena kõlavad süntesaatorid.
Siiski pakub autorile tohutult suurt rõõmu, et tema tegemised on elanud üle aegade.
"OMi" eest sai Grünberg ka oma esimese riikliku muusika aastapreemia.
Albumi salvestas Grünberg üksi. Nüüd taaselustab selle Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambel koosseisus: Taavi Kerikmäe, Doris Hallmägi, Ekke Västrik, Theodore Parker ja Anna-Liisa Eller.
Koostöö on helilooja sõnul sujunud suurepäraselt. Nende muusikute käte läbi sai paar aastat tagasi teoks ka Grünbergi debüütalbumi "Hingus" elav ettekanne.
Kui "Hinguse" puhul ei olnud teosest partiuuri ja kogu muusikaline materjal taaselustati albumilt kuuldu põhjal, siis "OMist" olid olemas mõned visandid ja noodid.
Helilooja selgitab, et sellise muusika puhul puudub igasugune standardsus, sest kõik on unikaalne. Ka pillide ühendused on unikaalsed ja see on tema sõnul lavale toomise puhul ilmselt kõige kaelamurdvam.
"Ma olen võibolla isegi äärmuslik pedant selles suhtes, kuidas see muusika peab kõlama, millised on vahekorrad helide vahel. Ja seda ma sain ju ainult iseenda käest nõuda," meenutab Grünberg.
Vanemaks saanuna on ta hakanud mõtlema, et see töömaht, mida sai omal ajal nendesse albumitesse pandud, ongi see päris ohverdus, millest nii palju räägitakse.
Mis see "OM" siis ikkagi on?
Mitmete keeleteadlaste arvates on kõnekeel ja suhtlus alanud laulmise soovist. Arvatakse, et üks esimesi silpe, mida inimsuu on kunagi lausunud, oligi ehk "om".
Sven Grünberg ütleb, et plaadil "OM" on muusikalisfilosoofilises mõttes keskendutud mitte hetke impulsile, vaid pigem igavikulistele teemadele.
1988. aasta plaadil on neli lugu: "Hingus", "Peegeldused", "Lahkumine" ja "OM".
Teoseid on tugevalt mõjutanud autori elus toimunud dramaatilised pöörded. Näiteks lugu pealkirjaga "Lahkumine" on pühendatud Sveni ema Maili Grünbergi ja isa Harald Grünbergi mälestusele, kes surid 1984. aastal.
- Albumist ja selle ettekandele eelnevatest ettevalmistustest räägib helilooja Sven Grünberg saates "Delta" (24.11.2023):
https://klassikaraadio.err.ee/1609161821/delta-24-novembril-romantika-toivo-tulev-sven-grunberg-hando-runnel/
Plaadist "OM" on kaunilt kirjutanud Erkki Tero:
"Kui Grünbergi tähelepanuväärse debüütalbumi "Hingus" (1981) ümber on eesti muusikaloos lausa legendioreool, jääb läbi raskuste salvestatud esikplaat oma mõjujõult "OM-i" peenekoelisele terviktunnetusele isegi alla. Nüüd, aastakümneid hiljem, võib selle neljaosalise suurteose paigutada eesti tippalbumite nimistusse – see jääb tippu ka 1990ndatest rulluma hakanud kodumaise elektroonilise muusika laine eriilmelistes puhangutes.
Et mõista teose ainulaadsust, tuleb kaevuda praegustele elektronmuusikutele muinasaegsena tunduvatesse ärkamiseelsetesse ja frustratsioonist kantud 1980ndatesse. Sinna on haaratud kokku mõjud Grünbergi enda ajakohasest filmimuusikast ("Hukkunud Alpinisti hotell", "Corrida", "Hundiseaduste aegu", "Reekviem", "Näkimadalad"), Linnart Mälli populariseeritud poolillegaalsest budismiideoloogiast ning soov pärimuslikke toone ajakohastada ja suletud ühiskonnast eemale pürgida. Kõiksuse ja ilu energiale rajatud palad kannavad just seepärast siiani toitvaid väärtusi.
Kuigi Sven Grünberg ei ole end kunagi määratlenud puhtelektroonilise heliloojana, vaid sünteesinud tabamatu elegantsiga tervikuks tehislikke ja naturaalseid helisid, jõudis tema mõju uue elektroonikakoolkonnani pigem "Hinguse" aja ulmeihalusena, jättes maisemad ja tundelisemad allhoovused esialgu kõrvale."
Esimest korda jõuab plaadile "OM" salvestatud looming kuulajateni elavas esituses.
Klassikaraadio teeb otseülekande Estonia kontserdisaalist laupäeval, 25. novembril kell 19.
Helirežissöör on Teet Kehlmann. Ülekande toimetajad on Greta-Liisa Aro ja Johanna Mängel.
Kontserdi korraldaja on Eesti Kontsert.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.