Kui George Bernard Shaw palgati 1888. aastal ajalehe "The Star" muusikakriitikuks, soovitas ajalehe toimetaja: "Kirjutage, mis teile meeldib, kuid jumala eest ärge rääkige meile midagi Bachi h-moll missast", kirjutab BBC Music Magazine.
Tegelikult on selle teose kohta öelda kohutavalt palju.
"Suur katoliku missa", nagu helilooja poeg Carl Philipp Emmanuel Bach seda nimetas, tõstatab lugematuid küsimusi, kuid vaigistab need lõpuks oma kõikevõitva monumentaalsuse, muusikaliste kalkulatsioonide täiuslikkuse ja igat nooti täitva sügava inimlikkusega.
1740. aastatel kirjutas Bach üha enam sellises kirjaviisis, mida tänapäeval nimetatakse tema pärandiks.
Fuugakunst ja Goldbergi variatsioonid olid mõeldud kõige põhjalikumal viisil tutvustama tema meisterlikkust kontrapunkti vallas.
Kuidas sarnaselt talletada tema saavutusi vaimuliku muusika sfääris?
Teades liigagi hästi, kui kiirelt muutub mood kantaadižanris, võis helilooja tunda, et missa tekst jääb maitsekõikumiste kiuste ajatuks ankruks.
Pühkides tolmu 1724. aasta jõuludest pärinevalt Sanctuselt, oli Bach valinud olemasoleva materjali ümberkujundamise tee.
Näiteks Credo Crucifixus käsitleb uuesti 1714. aasta Weimaris loodud kantaadi teemat, samas kui Et incarnatus esindab tõenäoliselt kõrvuti Confiteoriga viimast Bachi kirjutatud koorimuusikat.
Confiteoris kuuleme peaaegu ehedat cantus firmust, samal ajal kui sädelev sopraniaaria Laudamus te piiluks nagu ooperimaja poole.
Nagu Bachi puhul ikka, valitseb seda teost ülim mitmekesisus. Imetlusväärne on helilooja võime sulatada need erinevad osad mõjuvaks tervikuks.
Kui Carl Philipp Emmanuel Bach juhatas 1786. aasta heategevuskontserdil Frankfurdis ainult üht missa osa, Credot, kirjutas ajalehe "Hamburger" korrespondent, et see on üks suurepärasemaid muusikateoseid, mida maailm on kuulnud.
Hiljem laienes hinnang missale tervikuna ja võime sellele öelda "aamen" ka tänapäeval, kui teose valmimisest möödub 25 aasta pärast kolm sajandit.
Solistid:
Dorothee Mields (sopran)
Margot Oitzinger (mezzo-sopran)
Alex Potter (kontratenor)
Guy Cutting (tenor)
Peter Kooij (bariton)
Collegium Vocale Gent koor ja orkester
dirigent Philippe Herreweghe
Johann Sebastian Bach (1685 – 1750 )
Missa h-moll BWV 232 (1733, 1748 /49)
Osad:
1. Kyrie
Kyrie eleison (koor)
Christe eleison (Duett: Sopran I, Sopran II)
Kyrie eleison (koor)
2. Gloria
Gloria in excelsis Deo (koor)
Et in terra pax hominibus bonae voluntatis (koor)
Laudamus te (II soprani aaria)
Gratias agimus tibi (koor)
Domine Deus ( I soprani ja tenori duett)
Qui tollis peccata mundi (koor)
Qui sedes ad dextram Patris (aldi aaria)
Quoniam tu solus sanctus (bassi aaria)
Cum Sancto Spiritu (koor)
3. Symbolum Nicenum
Credo in unum Deum (koor)
Patrem omnipotentem (koor)
Et in unum Dominum (I soprani ja aldi duett)
Et incarnatus est (Chor)
Crucifixus (Chor)
Et resurrexit (koor)
Et in Spiritum Sanctum Dominum (bassi aaria)
Confiteor (koor)
Et exspecto (koor)
Pause
4. Sanctus
Sanctus (koor)
5. Osanna, Benedictus, Agnus Dei, Dona nobis pacem
Osanna in excelsis (koor)
Benedictus (tenori aaria)
Osanna in excelsis (koor)
Agnus Dei (aldi aaria)
Dona nobis pacem (koor)
Salvestatud 13. septembril 2023 Berliini Filharmoonia Suures saalis.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.