Händeli kuulsaimate teoste hulka kuuluvad oratoorium "Messias" ja "Veemuusika", samuti mängitakse igal kroonimisel tema George II-le kirjutatud kroonimishümne.
Kuid Händel komponeeris ka üle 40 ooperi, mis muutsid žanri märkimisväärselt. Kui varem kujutas ooper pigem lauljate vokaalseid võimeid demonstreerivat aariate jada, siis Händeli teostes jutustati haaravalt lugusid ning ooperi skemaatilistest tegelastest said terviklikud karakterid.
Tänu Saksa muusikateadlasele Manfred Rätzerile saame kindlalt öelda, et "Julius Caesar" püsib kindlalt populaarseima Händeli ooperi kohal.
1724. aasta 20. veebruaril Londonis Haymarketi Kuninglikus teatris esietendunud ooperi populaarsusele aitasid kindlasti kaasa oma aja superstaar, kastraat Senesino nimiosas ja sopran Francesca Cuzzoni Kleopatra rollis.
Ooper originaalpealkirjaga "Giulio Cesare" põhineb Rooma kodusõja sündmustel 49–45 eKr.
Ooper algab nimitegelase avastusega, et Egiptuse kuningas Ptolemaios on tema rivaali Pompeiuse, kelle Caesar just alistas, julmalt hukanud.
Pompeiuse lesk Cornelia leinab ja poeg Sextus tõotab kätte maksta, aga Ptolemaiose õde Cleopatra otsustab Caesari võrgutada, et kindlustada tema toetus ja kallutada jõuvahekorda enda kasuks.
Kuid sündmuste arenedes mõistab Cleopatra, et ta on Caesarisse tõeliselt armunud.
Ptolemaiose lüüasaamine on nüüd hädavajalik ja õe-venna vaheline vaen muutub sõjaks. Kes väljub võitjana?
Tähele tuleb panna, et ooperi sisu ei ole identne Shakespeare´i samanimelise näidendiga – ooper lõpeb õnnelikult enne Caesari surma.
Kuulame Deutsche Grammophoni ooperisalvestust, mis on tehtud 2002. aastal Viinis toimunud etendusel.
Orkestrit Musiciens du Louvre juhatab Marc Minkowski, kes on tuntud Händeli teoste kiirete tempode poolest.
Osades:
Julius Caesar – Marijana Mijanovic (alt)
Kleopatra – Magdalena Kozená (sopran)
Ptolemaios – Bejun Mehta (kontratenor)
Sextus – Anne Sofie von Otter (sopran)
Cornelia – Charlotte Hellekant, (kontraalt)
Curio – Jean-Michel Ankaoua (bass)
Nirenus – Pascal Bertin (alt)
Achillas – Alan Ewing (bass)
Ooperi vaheaegadel on stuudios dirigent–, kelle käe all esietendus Julius Caesar hiljuti Vanemuises; eelmisest ooperi lavastusest
Rahvusooperis räägib kriitik Harry Liivrand ning kuuleme ka muusikateadlase Toomas Siitani loengut, mis toimus Vanemuises Julius Caesari päeval 2. novembril.
Ooperiõhtu 300 aastat Julius Caesarit kõlab Klassikaraadios esmaspäeval kell 19.
Saatejuht on Robert Staak, toimetaja Anne Aavik, helioperaatorid Katrin Maadik ja Helle Paas.
- Kuula ka Kristel Pappeli saadet Händeli ooperitest:
https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/klassikud-klassikud-handel-suurmees-ajastute-piirilt-3
Sisukokkuvõte
Tegevus toimub Egiptuses 48–47 eKr
I vaatus
Julius Caesar on saavutanud võidu oma poliitilise vastase Pompeiuse vägede üle. Aleksandriasse saabudes kohtub Caesar Pompeiuse naise Cornelia ja poja Sextusega, kes paluvad mehele armu. Caesar soostub talle armu andma, juhul kui Pompeius ise palub. Väejuht Achillas toob Caesarile Pompeiuse pea. Selle on toetuse märgiks saatnud Egiptuse valitseja Ptolemaios, kes jagab trooni oma õe Kleopatraga. Caesar peab seda Rooma aukoodeksi rängaks rikkumiseks. Sextus saab aru, et peab isa eest kätte maksma.
Kleopatra kavatseb Caesari võrgutada, et tema abiga oma vend troonilt tõrjuda ja nii Egiptuse ainuvalitsejaks saada. Ptolemaios kuuleb Achillaselt, et Pompeiuse tapmine on Caesarit vihastanud. Maskeeritud Kleopatra läheneb Caesarile ja tutvustab end Lidiana. Caesarile avaldab tema ilu sügavat muljet. Cornelia ja Sextus plaanivad Ptolemaiose mõrva. Kleopatra lubab neid aidata ning käsib oma teenril Nirenusel nad paleesse juhatada.
Ptolemaios on Cornelia ilust võlutud. Naise vastu tunneb huvi ka Achillas, kellele Ptolemaios on Cornelia lubanud autasuks Caesari tapmise eest. Sextus kutsub Ptolemaiose duellile, kuid ta arreteeritakse. Achillas on valmis Sextust aitama, tingimusel et Cornelia tema lähenemiskatseid tagasi ei lükka. Cornelia keeldub.
II vaatus
Kleopatra korraldab oma palees etenduse, mida Caesar tema plaani kohaselt vaatama satub. Naine ei ole siiani mehele oma isikut paljastanud. Cornelia on Ptolemaiose vang. Achillas palub veelkord Corneliat naiseks, kuid Cornelia keeldub. Kui Achillas on lahkunud, katsub Ptolemaios naisega õnne, kuid Cornelia tõrjub ka teda. Sextus on vanglast põgenenud. Ta takistab Corneliat enesetappu tegemast ning tõotab Ptolemaiosele kätte maksta. Kleopatra paleesse kostuvad sõjahüüded – tegu on Ptolemaiose vandenõuga Caesari tapmiseks. Nüüd avaldab Kleopatra Caesarile oma tõelise isiku. Ehkki naine palub Caesaril põgeneda, otsustab mees lahingusse astuda.
III vaatus
Sextus tungib Ptolemaiose haaremisse ja ründab teda. Võitluse katkestab Achillase saabumine. Väidetavalt on Caesar sõdurite eest põgenedes merre hüpanud ja surma saanud. Nii on Achillas täitnud Caesari surma kohta antud lubaduse ja nõuab Ptolemaioselt vaevatasu. Ptolemaios keeldub talle Corneliat andmast. Achillas reedab ta Kleopatra kasuks. Ptolemaiose ja Kleopatra väed on lahingus. Peagi tuleb Kleopatral kaotust tunnistada ning ta võetakse vangi. Caesar on kaldale uhutud ning siiski ellu jäänud. Ta tungib paleesse ja vabastab Kleopatra vangistusest. Ptolemaios, kes on oma võidus kindel, püüab Corneliat vägistada. Ilmub Sextus ja tapab mehe kahevõitluses. Võidukad Caesar ja Kleopatra saabuvad Aleksandriasse. Caesar kuulutab Kleopatra Egiptuse kuningannaks ning lubab Egiptusele vajadusel Rooma poolt kaitset pakkuda.
Nende arvates võiks rahvas rõõmustada, kuna rahu võiks olla taastatud.
Allikas: Vanemuise teatri kavaleht
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.