Shakespeare nägemuses on armastus kättesaamatu unistus või irratsionaalne nägemus, olemuselt hetkeline - aga samal ajal võib see ikkagi laduda alusmüüri kestvale abielule.
Selles teoses on väga palju tegelasi, kelle võib jaotada kolmeks – haldjad, kõrgest soost surelikud ja lihtrahvas.
Viimase hulgast võib leida ka Shakespeare´i kõige autobiograafilisema tegelase - puusepp Peter Quince.
Purcelli ooper on kirjutatud Shakespeare 'i ainetel, anonüümne libretist jättis mõned tegevusliinid välja, lisades oma värsse. Shakespeare'i näidendist, mille üheks peategelaseks on haldjakuninganna Titania võib välja lugeda Elizabeth I, neitsikuninganna kultust.
"Suveöö unenägu" ei olnud Purcelli ajal kuigi populaarne näidend. Võib ka oletada, et süžee valik võis olla teatri katse rakendada Elizabethi ajastu sümboleid tolleaegse kuninganna Mary imidži kujundamiseks.
Haldjakuninganna esiettekanne toimus Londonis 1692.
Helilooja suri kolm aastat hiljem 35-aastasena ning teose partituur vajus unustusehõlma. See taasavastati alles 20. sajandi alguses, mil hakkas kasvama huvi barokkmuusika vastu ja tänaseks on see konkurentsitult helilooja kõige sagedamini esitatav lavateos.
Tegelikult pole "Haldjakuninganna" päris ooper, vaid semiooper, mis tähendab vaid pooleldi ooperit. Purcell pole mitte Shakespeare´i komöödiat muusikasse pannud, vaid originaalteksti vahele muusika kirjutanud.
Semiooper kasvas välja inglise teatritraditsioonist, kus publik oli harjunud muusikast küllastunud sõnalavastustega.
Semiooperis kannavad tegevusliini näitlejad, laulvad tegelased on sageli kas üleloomulikud või kommenteerivad tegevust; seega "Haldjakuninganna" puhul on noored armunud draamanäitlejate kehastada, laulvad tegelased on haldjad, jumalad ja allegoorilised tegelased.
Osades:
Paulina Francisco – Esimene Haldjas
Georgia Burashko – Teine Haldjas, Kevad, Esimene Hiinlanna
Rebecca Leggett – Mõistatus; Juno, Teine Hiinlanna
Juliette Mey – Öö
Rodrigo Carreto – Phoebus, Sügis
Ilja Aksionov – Saladus, Mopsa, Suvi, Hiinlane
Hugo Herman-Wilson – Joobnud Poeet, Coridon, Hymenaios
Benjamin Schilperoort – Uni, Talv
Les Arts Florissants
dirigent Paul Agnew
Vaheajal kommenteerib teost ja meenutab "Haldjakuninganna" esimest ja seni viimast lavastust Eestis, Vanemuises aastal 2011 ooperikriitik Alvar Loog.
Saate teevad helioperaator Katrin Maadik ja toimetaja Anne Aavik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.