"Jah, võibolla esiotsa teile tundub, et selle raamatu autor on hull, kuid edasi lugedes te jõuate veendumusele, et lugeja on hull. Ja kui te veel edasi loete, siis peaks teile selge olema, et terve maailm on hull," kommenteeris Tammsaare oma romaani "Põrgupõhja uus Vanapagan".
Ardo Ran Varres alustas tööd ooperiga seitse aastat enne teose lavale jõudmist. Veebruari 2020 planeeritud esietendus lükkus pandeemia tõttu kaks aastat edasi, toimudes alles 6. mail 2022.
"Aastatel 2015–2016, kui ma hakkasin ooperit planeerima, olid ajad tunduvalt paremad kui praegu. Mul oli aga kogu aeg selline aimus, et midagi hakkab väga-väga katki minema, kõik kiskus üle võlli: Trumpi valimisvõit USAs, Brexit, pagulased … Tammsaarel oli samuti väga selge aimus seetõttu, et teine maailmasõda oli lähenemas. Aastal 1939 see romaan ilmus ning siis algaski kohe maapealne põrgu," rääkis helilooja Ardo Ran Varres esietenduse eelses intervjuus ajakirjale "Ramp".
Kirjandusteadlane Maarja Vaino on nimetanud romaani eksistentsialistlikuks, teoloogiliseks, ühiskonnakriitiliseks ja müütiliseks teoseks.
Samuti maailmakirjanduse romaaniks, hullumeelsuse romaaniks ja armastusromaaniks.
Teose aines oli Tammsaare varasemat loomingut arvestades pehmelt öeldes üllatav. Selle aluseks on eestlastele hästi tuntud naljalood Kaval Antsust ja Vanapaganast.
Ants on teadagi nutikas vembumees, tuletatud saksa Hansust. Aga Vanapagan pole päris seesama rahvajuttude vanapagan – Jürka on ikka palju enamat kui rumal hiid, tema rinnas tuksub siiski kristlikust mütoloogiast pärit saatana hing, kirjutas Andrus Kivirähk teose 2018. aastal ilmunud uustrüki saatesõnas.
Ega vanapagan eestlaste jaoks automaatselt ka kuradit ei tähenda, pigem on tal rahva teadvuses inimlik päritolu. Niisugusena on ta materialiseerunud ka Ardo Ran Varrese ooperis.
Kaval-Ants aga kujutab endast moodsat suli, kes erinevalt rahvajuttude omast tunneb hirmu igavese karistuse ja põrgukatlas põlemise ees.
Ooperi tegijad on otsustanud loobuda romaani proloogis taevaväravas toimuvast Peetruse ja Vanapagana kohtumisest, kus Jürkale õndsaks saamise ülesanne kätte antakse ja ta maa peale lähetatakse.
"Kristi Klopetsi libreto, mis jälgib hoolega romaani tegevustikku, on läbinisti olmeline ja ladusalt kulgev," kirjutas Ruth Alaküla Päevalehes peale ooperi esietendust.
Muusikaliselt leiab teoses mitmeid sümboleid. Vanapagana vokaalpartiis kipuvad fraasid lõppema laskuva käiguga tõrrepõhja ("Küllap vist!"), Antsul seevastu tõusvalt. Nõnda on vastandus vertikaalteljel (üleval ja all, taevas ja põrgu …) veelkord alla joonitud. "Ardo Ran Varrese muusikaline Põrgupõhja on pilvealune ja tüvetagune," nentis muusikakriitik Aare Tool Sirbis.
""Põrgupõhja uus Vanapagan" on ooper, mis väärib kindlasti nii uusi etendusi, lavastusi kui avalikult kättesaadavaid salvestusi," ütleb ooperikriitik Alvar Loog Postimehes.
Osades:
Jürka – Koit Soasepp
Ants – Rasmus Kull
Lisete – Karmen Puis
Juula – Annaliisa Pillak
Kirikuõpetaja – Atlan Karp
Ametnik – Taavi Tampuu
Kusta – Simo Breede
Maia - Pirjo Jonas
Naaber – Tarmo Teekivi
Mall – Grete Oolberg
Viiu – Helen Hansberg
Mustusevedaja – Oliver Timmusk
Kivilõhkuja – Artur Nagel
Kraavikaevaja - Egon Laanesoo
Turbalõikaja – Alo Kurvits
Sulane – Janek Savolainen
Riia – Iti Marie Jõgi
Kaksikud – Mihkel ja Priit Pulges
Vanemuise teatri koori ja orkestrit juhatab Risto Joost.
Etenduse salvestasid 16. ja 17. jaanuaril Vanemuise väikeses majas helirežissöörid Andres Olema ja Ats Treimaa, heliinsenerid Anton Ventsel ja Magnus Kaus ning toimetaja Anne Aavik
Saate teevad helioperaator Katrin Maadik ja toimetaja Anne Aavik.
Täname:
Vanemuise muusikaosakonna korraldusjuht Kätlin Hoop.
Artikli allikad:
- Lavastuse kavaraamat
- Arvustus ajalehes Sirp, Aare Tool
https://www.vanemuine.ee/artiklid/arvustus-vanemuise-uus-vanapagan/ - Arvustus Eesti Päevalehes, Ruth Alaküla
https://www.vanemuine.ee/artiklid/arvustus-vanemuise-uus-vanapagan-2/ - Intervjuu ajakirjas Ramp, Marta Liisa Talvet https://arhiiv.vanemuine.ee/files/document/3/e703e7745230b97dc4f301451f32f1b8.pdf
- Arvustus ajalehes Postimees, Alvar Loog https://www.vanemuine.ee/artiklid/porgu-see-on-teised-inimesed/
Ooperi sisukokkuvõte
I vaatus
Kaua tühjalt seisnud Põrgupõhja tallu kolib Jürka koos oma naise Lisetega.
Ametnik uurib, kes nad on ja kust pärit, Jürka vastab, et ta saadeti maa peale, et õndsaks saada. Ametnik teab rääkida, et talu endist peremeest kutsuti vanapaganaks. Jürka teatab, et tema on siis uus Vanapagan.
Jürka ja Lisete lähevad kodu poole, teel kohtavad nad külarahvast ja mustusevedajat. Nad soovivad põrsast osta. Mustusevedaja soovitab pöörduda Kaval-Antsu poole.
Ants pakub töö eest mullikat, hobust sahka ja vankrit. Jürka jääb teda uskuma, et tööga saavat õndsaks ja otsustab palgata sulase, et saaks ise minna Antsu juurde tööle. Lisete aga paneb sulasele silma peale ning Jürka pistab suure vihaga küünile tule otsa, kus sulane hukkub. Jürka ise aga hakkab huvi tundma teenijatüdruk Juula vastu. Kui Lisete saab teada, et Juula ootab Antsult kaksikuid, sureb ta vihast.
II vaatus
Kirikusse ilmuvad Jürka ja Juula, kes tahavad oma kaksikuid hingekirja panna.
Pastor küsitleb Jürkat, kes kinnitab et ta on päris Vanapagan, kes tuli taeva tahtel maa peale, et õndsaks saada. Peetrus olevat soovitanud. Kui ta õndsaks ei saa, pole ka inimesel võimalik õndsaks saada ja inimkond on määratud hukule.
Pastor peab teda aga ullikeseks. Jürka on šokis, kui selgub et Peetruse antud isikutunnistus on võltsitud. Pastor lubab Jürka ja Juula siiski paari panna, et lapsed saaksid isa ja ema.
Viis aastat hiljem.
Jürka rabab aina Kaval Antsu heaks tööd teha. Ta unistab, et saaks rohkem naise ja lastega olla. Taas lapseootel Juula avastab poiste peas sarvekühmud. Ta küsib Jürkalt, ega too ometi Vanapagan pole. Olen ikka, vastab Jürka. Aga miks siis Ants nii palju ärpleb, kui ta pole sama vanast ja õilsast soost? uurib Juula.
Jürka vastab, et Ants ei usu. Juula õhutab Antsuga rääkima, et mees lastaks koju. Antsult ei tohi enam laenata, kuna ta orjastab Jürka ja ta pere. Jürka aga teab rääkida, et väiksem orjab suuremat, nõrgem tugevamat, rumalam targemat, sest nii on seatud. Kes astub jumala vastu, seda ootab hukatus - nii õpetas Kaval-Ants.
Juula ei mõista, miks Jürka nii palju Antsuga tegeleb. Sillutan talle põrguteed, vastab Jürka. Tuleb ametnik, kes uurib aina Jürka päritolu kohta. Ants õpetab, et tuleb valetada. Kas valega ka õndsaks saab? uurib Jürka.
Koor jutustab, et Ants õhutas Jürkat võtma maaparanduslaenu, mille eest Antsu nimele maja ehitatakse. Skeemi paljastamisel saab Jürka tingimisi karistuse.
Möödub 18 aastat. Jürka on aina palehigis töötanud, lapsed on sündinud ja surnud. Tütar Maia jäi Noor-Antsust käima peale ja suri abordi tõttu, Jürka poeg Kusta vannub kätemaksu. Antsu hinges hakkab närima kahtlus - äkki Jürka ongi Kurat, kes mängib lolli. Ta läheb kirikuõpetaja juurde pihtima. Õpetaja noomib, aga ei oska teda aidata. Inimene kas usub võõriti või elab võõriti, kas on üldse võimalik, et inimene elaks ja usuks õieti - on see Jumalalgi võimalik?
III vaatus
Ants nahutab Kustat, sest see käis öösel tema tütre Eleonoorega kohtamas ja sai Noor-Antsult ning tema kamraadidelt kere peale, vastutasuks peksis Kusta korralikult Noor-Antsu läbi. Ilmub Juula, kes mõtleb üha enam surmale. Ta meenutab, kuidas tütar Maia kibeles kodunt minema Antsu juurde ja kuidas see ta hukutas. Jürka hööveldab naisele kirstu. Enne ema surma käib veel Kusta pihtimas, et Maia eest on kätte makstud. Juula heidab hinge.
Uus naaber püüab Jürkale selgeks teha, et Antsu kavatsused pole head - Ants on enampakkumisel Põrgupõhja endale ostnud.
Pärast Juula surma saadab Ants perenaiseks Malle. Teda ei võta omaks ei Jürka ega väike Riia. Mall osutub vargaks ja Jürka kihutab ta minema.
Ants kutsub Jürka enda juurde, öeldes, et annab Põrgupõhja rendile sellele, kes rohkem maksab. Jürka küsib, kas see ei loegi, et ta on Antsu sõber. Ants on aga tüdinud ja teatab, et polevat enam tulus sõber olla. Jürka vihastab, lööb Antsu oimetuks ja veab ta leekidesse. Kusta tunnistab Noor-Antsu tapmise üles ja võetakse kinni, Jürkat aga kätte ei saadagi, ta põleb leekides surnuks.
Neli joodikut on palgatud Jürkat matma. Naabrinaine Viiu toob ainsa ellujäänud lähedase, väikse tütre Riia matusele. Riia kass satub Jürka kirstu ja jookseb hiljem lahtisest hauast minema - see kohutab matuselisi.
Viiu leiab Riia haudade vahelt magamast ja võtab ta enda juurde.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.