Oleviste kirik on vägeva ajalooga pühakoda ja meremärk, mille esmamainimine jääb 13. sajandisse.
Korduvalt piksetabamuse saanud, suurtest tulekahjudest räsitud ja alati üles ehitatud kõrge torniga kiriku kohta ütlesid 19. sajandil ka kohalikud sakslased, et see on "linna auw ninck illo".
Samast sajandist pärinevad kolm vägevat kirikukella, mis tänagi Oleviste kellatoas helisevad.
Need valas Tallinna meister Johann Alexander Feldmann.
"Ma ei kahtle üldse, et neis Feldmanni kellades, mida me siin näeme, elavad materjali näol edasi ka barokk-kellad ja miks mitte ka need keskaegsed kellad. Sest iga kord pärast tulekahju korjati kellamaterjal kokku ja ta läks kellavalajale. Usuti, et niiviisi kandub kella hing edasi," räägib Juhan Kilumets.
Kas Oleviste torni uurides on võimalik rännata tagasi keskaega, nii nagu sellest kirjutas Jaan Kross oma romaanis "Kolme katku vahel"?
Kas ja kuidas sarnaneb Palluks hüütud noore Balthasar Russowi teekond Oleviste tippu tänaste oludega ning millistes Krossi teostes Oleviste lugu veel esile tõuseb?
Sellest ja Oleviste kiriku kelladest kõneleb kunstiajaloolane Juhan Kilumets.
Kas Oleviste oli kunagi maailma kõrgeim ehitis?
Arhitektuuriloolane Ants Hein räägib lähemalt. Isiklik side on tal nii pühakoja kui kirikukelladega.
Muusikaline kujundus:
* Tõnu Kõrvits – "Tiibade hääl": Ülemereühenduses...& Põhilõuna põhjatusse sööst
Suur tänu, Margo Kõlar ja Oleviste kiriku kellalööjad suurel neljapäeval!
Saate autor on Miina Pärn ja helioperaator Helle Paas.
Salvestatud märtsis 2024.






Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.