Ooperi salvestus on tehtud muusikapäeval, 1. oktoobril aastal 2006 Estonia Kontserdisaalis.
Toomas Velmet kirjutas "Eesti Ekspressis":
"Ma kriipsutan eriliselt alla Juhan Tralla meisterlikkuse ja võimekuse astet, sest Idomeneo partii ooperis on kaelamurdvalt virtuoosne."
"Kõige tõepärasemalt esitasid oma rolle Hollandi sopran Violet Noordyn Elektrana ja Eesti tenor Juhan Tralla Kreeta kuninga Idomeneona," leidis Liisi Laanemets "Eesti Päevalehes".
Juhan Tralla tähistas 18. aprillil 50. juubelit – palju õnne!
Ooperi Eesti esiettekannet juhatab Olari Elts. Kuninga nõunikku Arbacet ja ülempreestrit kehastab Mati Turi ja Neptuni hääl on Allan Vurma. Idamante, Ilia ja Elektra rollides on välislauljad Lätist, Hollandist ja Austraaliast.
Kaasa teevad ka laiendatud koosseisuga Eesti Filharmonia kammerkoor (koormeister Mikk Üleoja) ja preestrite koori stseenis tuleb saali Rahvusmeeskoor (koormeister Andrus Siimon).
Mängib Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, kontsertmeister on Elar Kuiv. Orkestri continuo-grupis mängivad Tõnu Jõesaar (barokktšello) ja Reinut Tepp (tšembalo)
1781. aastal Müncheni õukonnas esietendunud teos kuulub opera seria ehk tõsise ooperi žanri. Ooperiajaloos oli see periood, kui barokkooper muutus tasapisi klassitsistlikuks.
Barokkooperile tüüpiliselt tugineb teos antiik-kreeka ainestikule. Teose libreto kirjutas 18 sajandi poeet ja muusik Giambattista Varesco legendi põhjal, mis räägib Kreeta kuninga Idomeneuse elust.
1781. aastal esietendunud ooper demonstreerib Mozarti erakordset annet keeruliste meloodiate, rikkalike harmooniate ja dramaatiliste vokaalpartiide komponeerimiseks, demonstreerides nii toona 24-aastase Mozarti meisterlikkust oma aja väljakujunenud ooperikonventsioonides kui ka tema uuenduslikku muusikakeelt.
Kohusetunde ja armastuse konflikt
Kuningas Idomeneo, kes satub merel tormi kätte ja annab vastutasuks oma turvalise pääsemise eest Poseidonile tõotuse ohverdada esimene inimene, keda ta maismaal kohtab. Paraku osutub selleks tema enda poeg.
Muusikaliselt on siin palju barokkooperi laadset nagu pikad ja nõudlikud da capo aariad; eriti võimsa dramaturgilise ja vokaalse väljakutse esitab teos nimiosalisele, aga säravaid aariad on siin teistelgi. Lisaks virtuoossetele solistipartiidele mängib koor Idomeneos samuti olulist rolli, esindades rahva kollektiivset häält ning lisades helikeelde sügavust ja resonantsi. Koorid on sageli majesteetlikud ja võimsad, peegeldades ooperi suurejoonelisi teemasid ja dramaatiliste olukordade kaalu. Eesti esiettekanne oli küll kontsertvormis, aga väikesed lavastuslikud võtted siin siiski olid - eriti efektseks oli RAMI kehastatud preestrite koori toomine saali III vaatuses.
Osades:
Idomeneo – Juhan Tralla
Idamante – Joslyn Rechter (Austraalia)
Elektra – Violet Noorduyn (Holland)
Ilia – Kristine Gailite (Läti)
Arbace, Ülempreester – Mati Turi
Neptuni hääl – Allan Vurma
Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigent Olari Elts
Kuulame, mida rääkisid ettekandest saates Helikaja kontserdi produtsent Neeme Punder ja laulja Tiiu Levald.
Saate teevad helioperaator Katrin Maadik ja toimetaja Anne Aavik.
Sisukokkuvõte
I vaatus
Ooperi tegevus toimub Kreetal, umbes 1200 eKr. Trooja kuninga Priamose poeg Paris on röövinud Kreeka kuninga Menelaose naise Helena, ja see on vallandanud Trooja sõja. Kuna ta on ühtlasi ka Agamemnoni vennanaine, on mitmed temaga liidus olevad Kreeka kuningad ühendanud jõud Trooja linna piiramiseks. Üks neist kuningatest on Kreeta valitseja Idomeneo. Aastaid kodumaalt eemal viibinud kuningas on enne võidukat tagasipöördumist saatnud ette mõned troojalased, kelle hulgas on ka Priamose tütar, vangistatud printsess Ilia. Kreetale saabunud Ilia päästab tormi käest Idomeneo poeg Idamante, kes on oma isa äraolekul riiki valitsenud. Nad armuvad, aga Idamantet armastab ka Agamemnoni ja Klytaimnestra tütar Elektra, kes on peale oma isa tapmist leidnud Kreetal pelgupaiga.
Ilia armastust mürgitab viha armastatu isa Idomeneo vastu, kes on tema riigi vaenlane. Idamante anub, et ta ei mõistaks teda isa tegude pärast hukka. Idamante teatab, et hea tahte žestina vabastatakse Trooja vangid. Kuninga nõunik Arbace toob uudise, et naasnud laevastik hukkus tormis ja Idomeneo on uppunud. Printsess Elektra on vangide vabastamisest häiritud ja toitu saab ka tema armukadedus Ilia vastu.
Rannikul astuvad meremehed tormis kaldale, paludes jumalatelt halastust. Kui meri rahuneb, ilmub Idomeneo. Ta ei ole uppunud, nagu teatati, vaid merejumal Neptun päästis ta pärast tõotust ohverdada talle esimene inimene, kes talle vastu tuleb. Selgub, et see mees on tema enda poeg Idamante, kes on pärast isa surmast kuulmist tulnud merekaldale üksindust otsima. Idomeneo on kohkunud, et peab oma poja tapma. Idamante, kes ei tea midagi Neptunile antud tõotusest, ei mõista, miks isa ta nii karmilt eemale tõukab.
II vaatus
Idomeneo küsib Arbace'lt nõu, kuidas ta võiks Idamante ohverdamisest päästa. Nad lepivad kokku ta saarelt pagendamisega, Idamante peaks saatma Elektra tagasi Argosesse, kus ta võib troonile saada. Arbace kinnitab kuningale oma lojaalsust. Ilia räägib Idomeneole, kui õnnelik ta on, et ta päästeti. Ta kiidab ka Idamantet ja ütleb, et peab Kreetat nüüd oma kodumaaks. Idomeneo hakkab kahtlustama, et naine on Idamantesse armunud, ja talle koidab, et nad kõik võivad saada jumalate ohvriteks. Vaid Elektra, kes on kuulnud, et Idamante peab ta Argosesse tagasi saatma, on õnnelik, lootes rivaalist eemale pääsedes Idamante südame võita.
Sadamas kiidavad Elektra ja Kreeta elanikud rahulikku merd. Idomeneo saadab ära oma poja.Idamante, kes ei tea siiani midagi oma isa lubadusest Neptunile, valutab sellise kohtlemise pärast südant, kuid valmistub koos Elektraga lahkuma. Enne kui nad purjede alla saavad, tõuseb uus torm ja ilmub merekoletis. Idomeneo tunnistab, et just tema on oma tõotuse rikkumisega jumala pahameele tekitanud. rahvas põgeneb koletise eest.
III vaatus
Ilia loodab, et tuul kannab tema armastussõnumi Idamanteni. Saabub Idamante, kes teatab, et läheb merekoletisega võitlema, ja Ilia tunnistab talle oma armastust. Idomeneo ja Elektra leiavad nad koos ning Idomeneo käsib taas pojal Kreetalt lahkuda. Idamante otsustab käsku täita. Kreeta on täis kurbust.
Neptuni ülempreester kirjeldab koletise põhjustatud hävingut ja surma ning nõuab, et Idomeneo nimetaks inimese, kes tuleb Neptuni rahustamiseks ohverdada. Kuningas teatab, et ohver on tema poeg Idamante. Rahvas on leinast murtud. Kuningas ja preestrid valmistuvad eelseisvaks ohverdamiseks, kuid saabub uudis, et Idamante on koletise tapnud. Idamante mõistab lõpuks, miks isa on tema vastu külm olnud. Ta nõuab enda ohvriks toomist - see on Kreeta rahu hind. Ilia astub vabatahtlikult tema asemele. Siis kõlab Neptuni hääl, mis kuulutab, et kui Idomeneo astub kõrvale ja loovutab trooni Idamantele ja Iliale, on jumalad rahul. Kõik rõõmustavad, välja arvatud Elektra. Idomeneo nõustub Neptuni rahustamiseks troonist loobuma ja õnnistab oma poja liitu Trooja printsessiga.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.