"Kelle jaoks vaba Eesti taastati, kui kõik nüüd välismaale ihkavad? Miks tundub vabadus meile nüüd nii iseenesestmõistetav, kui ta aastasadu seda üldse ei olnud? Kas selleks, et ühte hoida, on vaja reaalset või väljamõeldud vaenlast meie omade seast? Me pole kunagi ainult eestlastena sellel maal elanud – kas me seda üldse oskaksime? Miks kaovad aated nii kiiresti?" küsib ooperi "Pilvede värvid" helilooja Rasmus Puur ooperi kavalehel.
Käsitledes rahvuslikku iseolemist ja 1944. aasta põgenemiste valulist taaka nõukogude Eesti teatris, oli "Pilvede värvid" (1983) Eesti teatrimaastikul erakordne lavateos.
Vaatajate arv ületas 115 000 piiri.
Ooper jutustab ühe pere loo, mis peegeldab paljude Eesti perede lugusid aastatel 1987–1993.
Kruusvalli näidendist tuttava perekonna järeltulijate traagika taustal rullub lahti Eesti taasiseseisvumise lugu ja tuuakse lavale selle tähtsamad sündmused.
1983. aasta "Pilvede värvide" lavastusest on kaasa võetud Ita Ever, kes Kruusvalli loos mängis Ema ja on nüüd saanud vanaemaks.
Osades:
Kaarel, isa – Jassi Zahharov
Ell, ema – Helen Lokuta
Lagle, tütar – Janne Ševtšenko
Kalev, poeg – Mati Turi
Maria, tema naine – Juuli Lill
Maks, Lagle poiss-sõber – Raiko Raalik
Einrih, kõnepidaja – Mart Madiste
Anna, vanaema – Ita Ever
Raivo, ärimees/Turvamees – Priit Volmer
Maik (Mihkel), Lagle poeg – Fred Laansalu
Maksi sõbrad – Ake Lang, Sander Valk
Kostja, vahvlimüüja/burgerimüüja – Vjatšeslav Reznitšenko
Madis, KGB agent/Parlamendi liige – Mati Vaikmaa
Üllar, ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees – Mart Laur
Liilia Vaanaru – Maria Kais
Laulupeo dirigent – Hirvo Surva
1. naine/Koduperenaine – Kairi Tammaru
Rahvusooper Estonia orkestrit, koori ja poistekoori juhatab Kaspar Mänd.
Sisukokkuvõte
I vaatus
1980ndate teine pool. Mihhail Gorbatšovi võimule tulekuga algab perestroika, avalikustatakse Molotovi-Ribbentropi pakt. Tekivad vastasseisud mässavate punkarite ning nõukogude võimu esindajate vahel.
Samal ajal elavad Kaarel ja Ell oma rannaäärses talus. Nad muretsevad tütre Lagle pärast, kes pole jälle ööseks koju jõudnud. Viimaks Lagle tuleb, kuid ainult selleks, et oma asjad võtta ja taas lahkuda.
Vanemad keelavad Laglel minna. Vabaduse ideest vaimustunud neiu teatab aga, et mitte keegi ei saa teda keelata või käskida.
Koju tuleb ka Elli ja Kaarli poeg Kalev oma abikaasa Mariaga. Lagle solvab mõlemat: Kalevit parteisse kuulumise pärast ning Mariat, kuna too on muulane.
Seejärel Lagle lahkub – ikka vabaduse eest võitlema. Rahvas muutub iseseisvuse eest võideldes aina julgemaks. Nad kogunevad lauluväljakule. Peetakse kõnesid, nõutakse orjapõlve lõpetamist. Teiste seas on kohal Lagle ja Kalev, üks julgelt esirinnas, teine veel anonüümselt rahvamassis.
Lagle kohtub noormehega, kes talle sümpaatne tundub – tema nimi on Maks.
Vabaduse ideest innustunud Kalev naaseb vanematekoju täis töötahet. Ta on parteist lahkunud ning soovib hakata talu korda seadma.
Lagle ja Maks saabuvad mootorrattal ning Lagle tutvustab noormeest oma vanematele. Mootorrattaga laululava ees sõitnud ja sinimustvalge lipuga lehvitanud Maksi ja Lagle pilt ehib lehtede esikaasi.
Lagle võtab oma asjad ja tahab Maksiga lahkuda, kuid isa ei luba. Lagle teatab, et on lapseootel.
Moodustatakse Balti ketti ning endisest parteilasest Kalevist on järsku saanud isamaalisuse eestkõneleja.
Saabub sügis. Elli ja Kaarli talus käib kiire õunamahlategu.
Kalevi naine Maria tunneb, et teda ei sallita siin riigis. Lagle soovitab Marial kodumaale naasta. Maks on jätnud Lagle maha ja noor neiu peab nüüd üksi oma poja Mihkli (Maiki) kasvatamisega hakkama saama.
Lagle teatab, et kavatseb Rootsi sõita, kus tädi Krõõt on teda juba ootamas.
Maria räägib tuppa tulnud Kalevile Lagle plaanist. Kalevi arvates on Rootsi minek hea mõte, kuid Maria arvates mitte.
Ell ja Kaarel tulevad tuppa ja Kaarel käsib Laglel paigale jääda. Tüdruk arvab ekslikult, et Maria on teda reetnud ega taipa, et isa mõtles vaid elutuba.
Lagle teatab kõigile, et kavatseb Rootsi pageda. Vanemad ei taha sellest kuuldagi. Viimaks võtab sõna vanaema, kes on seni toimuvat vaikides jälginud.
II vaatus
Ell loeb Kaarlile ja Kalevile Lagle kirja, milles too kirjeldab elu Rootsis.
Kalev tahab linna tööd otsima minna, vanemate talus rügamine näib talle asjatu vaev. Ell ja Kaarel teevad teatavaks, et on otsustanud talu Kalevi nimele kirjutada. Kalev on nõus.
Selgub, et Moskvas on alanud putš ja Kalev kiirustab linna, et iseseisvuse taastamisel abiks olla. Kuigi eestlaste vahel käib juba poliitiline kemplemine, kuulutatakse iseseisvus edukalt välja.
Kaarel ja Ell on kodus. Kalev kutsub vanemad valmivat maja vaatama, mille ta neile metalliäriga teenitud raha eest ranna äärde ehitada on lasknud.
Tulevad Kalevi "äripartnerid". Kalev põgeneb tagumisse tuppa, kuid ta tuuakse sealt jõuga välja. Kalev on äriga petta saanud – viimane rongitäis metalli läks kaduma. Tehingu pandiks on Kalev andnud vanemate talu ja maad, mida ärikad nüüd ära võtta ähvardavad.
Vanemad pakuvad poja võla tasumiseks vanaisa kulda, kuid sellest ei piisa.
Toimub noorte laulupidu. Ell ja Kaarel otsivad Laglet taga, kes lubas laulupeoks kodumaale tulla. Samal ajal üritab Lagle Maikiga lavale lähemale pääseda, nagu varemgi, kuid turvamees ei luba.
Lagle ja tema vanemad taaskohtuvad. Ell ja Kaarel pole oma lapselast, Maiki, kaua näinud. Nad paluvad endale tere öelda. Poiss ei oska olukorras kuidagi käituda ning hakkab kõva häälega rootsi keeles laulma.
Kalevi äriga pole olukord põrmugi paranenud. Enesekaitseks on ta sunnitud Venemaale põgenema ja ta võtab Maria kaasa.
Kaarel ja Ell, kes on võlgade tõttu sunnitud oma esiisade talust välja kolima, loodavad, et ehk jääb vähemalt Lagle nüüd koju. Lagle on aga kindlalt otsustanud – tema elu on Rootsis.
Ell ja Kaarel kardavad, et jäävad üksi kuni surmani. Kuid naaseb Maria, et jääda.
Allikas: Mehis Pihla, Rahvusooper Estonia kavaleht
Salvestuse tegi 18. ja 20. veebruaril 2020 Rahvusooperis Estonia helirežissöör Teet Kehlmann.
Saates on kasutatud Nele Eva Steinfeldi ja Tarmo Tiisleri intervjuusid saatest Delta ning Kaja Kärneri intervjuud Vikeraadio saates Kajalood.
Täname: Liina Viru, Rahvusooperi kirjandustoimetaja
Saate teevad helioperaator Helle Paas ja toimetaja Anne Aavik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.