"Jah, võibolla esiotsa teile tundub, et selle raamatu autor on hull, kuid edasi lugedes te jõuate veendumusele, et lugeja on hull. Ja kui te veel edasi loete, siis peaks teile selge olema, et terve maailm on hull," kommenteeris Tammsaare oma romaani "Põrgupõhja uus Vanapagan".
Ardo Ran Varres alustas tööd ooperiga seitse aastat enne teose lavale jõudmist. Veebruari 2020 planeeritud esietendus lükkus pandeemia tõttu kaks aastat edasi, toimudes alles 6. mail 2022.
"Aastatel 2015–2016, kui ma hakkasin ooperit planeerima, olid ajad tunduvalt paremad kui praegu. Mul oli aga kogu aeg selline aimus, et midagi hakkab väga-väga katki minema, kõik kiskus üle võlli: Trumpi valimisvõit USAs, Brexit, pagulased … Tammsaarel oli samuti väga selge aimus seetõttu, et teine maailmasõda oli lähenemas. Aastal 1939 see romaan ilmus ning siis algaski kohe maapealne põrgu," rääkis helilooja Ardo Ran Varres esietenduse eelses intervjuus ajakirjale "Ramp".
Kirjandusteadlane Maarja Vaino on nimetanud romaani eksistentsialistlikuks, teoloogiliseks, ühiskonnakriitiliseks ja müütiliseks teoseks.
Samuti maailmakirjanduse romaaniks, hullumeelsuse romaaniks ja armastusromaaniks.
Teose aines oli Tammsaare varasemat loomingut arvestades pehmelt öeldes üllatav. Selle aluseks on eestlastele hästi tuntud naljalood Kaval Antsust ja Vanapaganast.
Ants on teadagi nutikas vembumees, tuletatud saksa Hansust. Aga Vanapagan pole päris seesama rahvajuttude vanapagan – Jürka on ikka palju enamat kui rumal hiid, tema rinnas tuksub siiski kristlikust mütoloogiast pärit saatana hing, kirjutas Andrus Kivirähk teose 2018. aastal ilmunud uustrüki saatesõnas.
Ega vanapagan eestlaste jaoks automaatselt ka kuradit ei tähenda, pigem on tal rahva teadvuses inimlik päritolu. Niisugusena on ta materialiseerunud ka Ardo Ran Varrese ooperis.
Kaval-Ants aga kujutab endast moodsat suli, kes erinevalt rahvajuttude omast tunneb hirmu igavese karistuse ja põrgukatlas põlemise ees.
Ooperi tegijad on otsustanud loobuda romaani proloogis taevaväravas toimuvast Peetruse ja Vanapagana kohtumisest, kus Jürkale õndsaks saamise ülesanne kätte antakse ja ta maa peale lähetatakse.
"Kristi Klopetsi libreto, mis jälgib hoolega romaani tegevustikku, on läbinisti olmeline ja ladusalt kulgev," kirjutas Ruth Alaküla Päevalehes peale ooperi esietendust.
Muusikaliselt leiab teoses mitmeid sümboleid. Vanapagana vokaalpartiis kipuvad fraasid lõppema laskuva käiguga tõrrepõhja ("Küllap vist!"), Antsul seevastu tõusvalt. Nõnda on vastandus vertikaalteljel (üleval ja all, taevas ja põrgu …) veelkord alla joonitud. "Ardo Ran Varrese muusikaline Põrgupõhja on pilvealune ja tüvetagune," nentis muusikakriitik Aare Tool Sirbis.
"Põrgupõhja uus Vanapagan" on ooper, mis väärib kindlasti nii uusi etendusi, lavastusi kui avalikult kättesaadavaid salvestusi," ütleb ooperikriitik Alvar Loog Postimehes.
Osades:
Jürka – Koit Soasepp
Ants – Rasmus Kull
Lisete – Karmen Puis
Juula – Annaliisa Pillak
Kirikuõpetaja – Atlan Karp
Ametnik – Taavi Tampuu
Kusta – Simo Breede
Maia - Pirjo Jonas
Naaber – Tarmo Teekivi
Mall – Grete Oolberg
Viiu – Helen Hansberg
Mustusevedaja – Oliver Timmusk
Kivilõhkuja – Artur Nagel
Kraavikaevaja - Egon Laanesoo
Turbalõikaja – Alo Kurvits
Sulane – Janek Savolainen
Riia – Iti Marie Jõgi
Kaksikud – Mihkel ja Priit Pulges
Vanemuise teatri koori ja orkestrit juhatab Risto Joost.
Etenduse salvestasid 16. ja 17. jaanuaril Vanemuise väikeses majas helirežissöörid Andres Olema ja Ats Treimaa, heliinsenerid Anton Ventsel ja Magnus Kaus ning toimetaja Anne Aavik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.