Tõnu Kaljuste seab koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga kõrvuti sünnipärase Austria helilooja Anton Bruckneri ja Austria kodakondse Arvo Pärdi teosed, mis on mõlemad esiettekandele tulnud Austrias.
Kuigi heliloojate sünniaega lahutab 111 aastat, võib neid mõlemaid pidada oma sünniriigi nii üheks olulisemaks sümfonistiks kui ka vaimuliku muusika heliloojaks.
"Bruckneri ja Pärdi kirikumuusika sobivad imeliselt ühte kavva; mõlema heliloomingu" juurestik on saanud toitu muusikaajaloost, eriti barokimeistritelt," ütleb Pärdi päevade kunstiline juht Tõnu Kaljuste.
Ladinakeelse vokaalteose "Da pacem Domine" ( 'Anna meile rahu, Issand') loomiseks sai Arvo Pärt tõuke gambavirtuoosilt ja vanamuusika uurijalt Jordi Savallilt, kes tellis teose oma rahuteemalise kontserdi jaoks.
Savallil oli idee koostada läbiva teemaga kontserdikava, mille aluseks oleks 9. sajandi gregoriaani antifon "Da pacem Domine" ning selle tekstile või meloodiale loodud muusika erinevatest sajanditest.
Arvo Pärt ongi teose loomisel aluseks võtnud antifooni meloodia (kõlab aldi partiis) ning lisanud sellele kolm tintinnabuli-tehnikas komponeeritud polüfoonilist häält.
See on erandlik juhtum Pärdi muusikas, sest tavaliselt ta oma teostes gregooriuse laulu ei tsiteeri.
Selle teose komponeerib Pärt aga otsekui renessanssmuusika vaimus moteti, kasutades traditsioonilist cantus-firmus-meetodit ning liigendades vormi renessanssmuusikale tüüpiliste kadentsidega.
Vanamuusika esituspraktikaga võib seostada ka fakti, et Pärt komponeeris "Da pacem Domine" lihtsalt 4-häälse muusikana ning ei määratlenud selle täpset esituskoosseisu.
Tänaseks on "Da pacem Domine" muusikast kokku üheksa versiooni erinevatele koosseisudele, nende seas ka näiteks tšellodele, saksofonidele, plokkflöötidele ning häältele ja orkestrile.
Sügavalt religioosse heliloojana tuntuks saanud Anton Bruckneri esimene Missa on kuueosaline ning loodud traditsioonilisele esituskoosseisule – solistid, koor ja orkester.
Tuntav on Wagneri mõju, sest orkestri roll on teoses väga oluline - seda nii materjali arendamise kui muusikadramaturgia poolest.
Vastavalt katoliiklikele traditsioonidele ei seadnud helilooja muusikasse Gloria ja Credo esimest salmi, vaid seda pidi esitama vaimulik gregooriuse laulu stiilis.
Arvo Pärdi "Littlemore Tractuse" algversioon koorile ja orelile valmis 2000. aastal Littlemore'i vikaari Bernhard Schünemanni palvel inglise kardinali ja hilisema katoliku pühaku John Henry Newmani (1801–1890) 200. sünniaastapäeva tähistamiseks.
Püha Newman oli 19. sajandi anglikaani kiriku üks mõjukamaid teolooge, keda tuntakse ka poeedina. 1845. aastal pöördus ta katoliku usku ning jätkas teenimist preestri ja hiljem kardinalina.
2019. aastal kuulutas paavst Franciscus ta pühakuks.
"Littlemore Tractuse" aluseks olev tekst kujutab endast viimaseid ridu Newmani ühest kuulsamast jutlusest "Wisdom and Innocence", mille ta pidas 19. veebruaril 1843 Littlemore'is anglikaani õpetajana.
See lühike ja poeetiline tekst on leidnud tee inimeste palvetesse, seda kasutatakse ka anglikaani matuseliturgias ja seda on tõlgitud väga paljudesse keeltesse.
Pärdi muusikasse on jõudnud see viimse rahu ootuse palve hümniliku-koraaliliku helikeele kaudu.
Teose muusika on aluseks ka 2013. aastal loodud orkestriteosele "Swansong".
Esitajad:
Arete Kerge (sopran)
Monika-Evelin Liiv (alt)
Oliver Kuusik (tenor)
Kuno Kerge (bass)
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
koormeister Mai Simson
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
kontsertmeister Marta Spārniņa
Dirigent Tõnu Kaljuste
Kava:
- Arvo Pärt (1935) – Da pacem Domine (2004/2008)
- Arvo Pärt – Littlemore Tractus (2000/2023)
- Anton Bruckner (1824–1896) – Missa nr 1 d-moll, WAB 26 (1864)
- I Kyrie – Alla breve (mehr langsam)
- II Gloria – Allegro
- III Credo – Moderato
- IV Sanctus – Maestoso
- V Benedictus – Moderato
- VI Agnus Dei- Andante quasi Allegretto
Ülekanne Tallinna Jaani kirikust.
Vahendavad helirežissöör Kaspar Karner, heliinsener Roman Belov ja toimetaja Anne Aavik.
Artikli allikad: Pärdi päevade kavaraamat (autor Kai Kutman), Arvo Pärdi keskus
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.