19. sajandil, kui ooperimaailma valitses Prantsusmaa, kirjutas Ambroise Thomas 24 ooperit, millest tänapäeval esitatakse sagedamini vaid "Mignoni" ja "Hamletit".
1857. aastal esietendunud "Psyché" räägib armastusjumalanna Aphrodite poja. kirejumala Erose ja kauni Psyche armuloost.
Ooperi Vana-Kreeka legendaarsesse aega pöörduv tegevus annab tunnistust Teise Prantsuse impeeriumi ajal taas tärganud huvist mütoloogiliste teemade vastu, millest ilmekamad näited on Berliozi "Troojalased" ja Offenbachi "Ilus Helena".
Aphrodite poeg Eros, keda teame ka Cupido nime all. on intensiivse erootilise iha kehastus.
Teda on kujutatud kauni lokkispäise noormehena, kelle vibust lastud nool paneb igaühe lootusetult armuma.
Psyche on kirgedest puhastunud inimese sümbol, kes on valmis nautima igavest õnne.
Osades:
Psyché – Hélène Guilmette
Éros – Antoinette Dennefeld
Mercure – Tassis Christoyannis
Dafné / Esimene nümf / Kaja – Mercedes Arcuri
Bérénice / Teine nümf – Anna Dowsley
Antinoos / Noormees – Artavazd Sargsyan
Gorgias – Philippe Estèphe
Kuningas – Christian Helmer
Ungari Riiklikku Sümfooniaorkestrit ja koori juhatab dirigent György Vashegyi.
Saate teevad helioperaator Helle Paas ja toimetaja Anne Aavik.
Sisukokkuvõte
I vaatus
Kuningatütar Psyche ilu kuulsus on levinud üle kogu kuningriigi. Mehed tulevad paleesse teda imetlema ja kummardama. Isegi armastusjumalanna Aphrodite ilu ei suutnud temaga võistelda. Aphrodite templid jäetakse maha, tema altaritel jahtub tuhk ja skulptorid ei valmista talle enam kujusid - kõik see omistati surelikule tüdrukule. Jumalanna ei suuda sellise olukorraga leppida ja palub oma pojal Erosel aidata tal Psychele kätte maksta. Eros nõustub ema aitama, kuid hetkel, kui ta näeb Psychet, läbistab tema südant üks tema enda nooltest.
Psyche isa on mures, et tütart ei õnnestu mehele panna - tema kaks õde on juba õnnelikult abielus. Isa läheb Delfi oraakli juurde, et Apollolt nõu küsida, mida Psychega peale hakata. Ennustus on kohutav. Temale määratud abikaasa on tiivuline madu, kohutav ja võimsam kui jumalad ise. Psyche tuleks riietada musta kleiti, viia mäe tippu ja jätta sinna. Pere jättiski vaese Psyche saatuse hooleks ja lukustas end paleesse, et teda leinata.
Psyche jääb künkale istuma ja ootab pimedas. Kui ta vaiksel ööl väriseb ja nutab jõuab temani kerge tuul. See on Zephyros, mis viib ta üle kivise mäe pehmele lilli täis heinamaale. Psyche ärkab ojakohina peale. Kui ta silmad avab, näeb ta uhket lossig. Oma kuldsete sammaste, hõbedaste seinte ja vääriskividest põrandatega näeb see välja nagu mõne jumala omandus. Aga loss näib tühjana. Ta astub sisse ja teda ootab soe vann ning õhtusöök. Öösel pimedas tuleb tema juurde salapärane abikaasa.
Psyche ei suuda meenutada õnnelikumat aega oma elust. Kuid päevade möödudes hakkab ta tundma kurbust, et ei saa kunagi oma meest näha. Järsku hakkab ta oma perest puudust tundma. Ta palub abikaasat, et tema kaks õde saaksid tulla paleesse ja veenduda, et temaga on kõik korras. Abikaasa keeldub alguses, kuid mõistes, kui kurb Psyche on, annab loa, hoiatades et tütarlaps ei laseks end neil mõjutada. Järgmisel päeval tulevad õed lossi. Kuid paleesse sisenedes puhkeb õdede südames õitsele kadedus ja vastupandamatu uudishimu Psyche rikast abikaasat tundma õppida. Nad provoptseerivad Psychet - oli ju oraakel öelnud, et Psyche mees on tiivuline madu, kes ilmselt tahab tema ja ta lapsed ära süüa ning seetõttu hoolitseb ta tema eest nii hästi.
II vaatus
Sellest päevast peale ei suuda Psyche mõelda millelegi muule peale nende sõnade. Miks ta ei tule päeval minu juurde? Miks ta ei luba mul end näha? Mis on tema saladus? Miks ta pole mulle kunagi oma elust rääkinud? Ta varjab vist midagi jubedat ja sellepärast ta ei tahagi, et teda päevavalguses nähakse. Pean selle välja uurima. Täna öösel, kui ta sügavasse unne vajub, heidan talle pilgu. Kui ta on madu, tapan ta ära, mõtleb neiu. Ja õhtul, kui abikaasa magama jääb, süütab ta õlilambi. Kuid inetu mao asemel lamas sellel voodil kõige ilusam noormees, keda ta kunagi näinud oli. Häbenes oma hullumeelsust ja õdede mõju, langes Psyche põlvili ja tänas jumalaid. Äkki kukub õlilambi tilk noormehe alasti kehale. Eros ärkab. Psychet enda kohal nähes lahkus ta toast ühtki sõna lausumata. Armastus ei saa elada ilma usalduseta. Need on tema viimased sõnad enne pimedasse taevasse lendamist. Psyche jääb üksi jõe kaldale.
Olles meeleheitel, kuid otsustanud teha kõik, et Eros tagasi võita, läheb Psyche Demeterile pühendatud templisse, et jumalannalt abi paluda. Kuigi Demeter tahab aidata, ei saa ta minna vastu teise jumalanna tahet. Neiu saab samasuguse vastuse Herale pühendatud templis ja mõistab, et peab ise hakkama Aphroditet teenima.
III vaatus
Aphrodite pole oma armukadedusest üle saanud ega luba kallil pojal nii hõlpsalt end vihatud naisega siduda. Jumalanna annab tüdruku kahe oma saatja, Kurbuse ja Mure, kätte. Siis mõtleb Aphrodite välja Psyche esimese ülesande: ta viskab tüdruku ette kuhja erinevaid seemneid ja käskis need hommikuks erinevatesse hunnikutesse sorteerida. See tundub võimatu, kuid pärast jumalanna lahkumist kogub Psychet haletsev sipelgas talle appi rühma sipelgaid.
Järgmisel hommikul tuleb Aphrodite uue ohtliku ülesandega. Psyche peab ületama jõe ja tooma teisel pool söövatelt päikesejumal Heliose metsikutelt lammastelt kuldset villa. Tüdrukul on jällegi õnne. Teda aitab kõnevõimega pilliroog, juhatades ta okste vahele jäänud villa kokku korjama.
Kolmanda ülesande jaoks annab Aphrodite Psychele kristallnõu, käskides koguda sellesse musta jõe vett. Kosk on ümbritsetud libedate ja järskude kividega. Veed tormavad läbi nii järsu kärestiku, et ligi võib pääseda vaid tiivuline olend. Taas saab Psyche tuge - teda aitab peajumal Zeusi saadetud kotkas. Viimaks nõuab Aphrodite, et Psyche külastaks allilma ja paluks surnute kuningannal Persephonel natuke oma ilust karbikesse panna. Meeleheitel Psyche ei tea, kuidas allilma pääseda. Ta ronib torni, et surnuks kukkuda. Järsku hakkab torn rääkima ja soovitab tal sõita Spartasse ning leida koht nimega Tainaron, kus asub allilma sissepääs. Teda aitab ka allilma paadimees Charon. Peagi on Psyche Persephone ees, kes meelsasti on valmis Aphrodite soovi täitma. Kuid maale naasnud Psyche ei suuda oma uudishimu taltsutada ja ta avab laeka. Midagi leidmata suigub ta unne.
Samal ajal on Eros oma ema majast põgenenud ja otsib Psychet. Ta leiab magava neiu, paigutab Persephone ilu tagasi laekasse, äratab Psyche ning viib ta kasti Aphroditele andma. Eros suundub seejärel peajumala juurde, lootes, et too aitab paaril ema raevu eest põgeneda. Zeus nõustub noormeest aitama ja saadab Hermese jumalate kogu kokku kutsuma. Seal käsib Zeus Aphroditel järele anda ja paneb Psyche jooma ambroosiat, et tema ja Eros saaksid abielluda. Nüüd elavad Eros ja Psyche õnnelikult koos oma armsas palees. Isegi Aphrodite on õnnelik, sest nüüd, mil Psyche elab taevas koos oma mehega, on maapealsed mehed ta unustanud ja kummardavad taas tõelist ilujumalannat.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.