Vinzenco Bellini ooperi "Norma" peakangelanna, druiidide preestrinna on armastav naine, kelle väljavalitu on tema hõimu jaoks vaenulik roomlane Pollione, kellega tal on kaks last.
Kui Pollione ta teise naisega reedab, seisab Norma keerulise valiku ees – ta tunneb, et peaks surma saatma oma lapsed, et säästa neid häbiväärsest elust, aga seda ta ei suuda. Laste asemel otsustab ta ohverdada iseennast.
Temaga koos valib õilsa surma ka tema reetnud Pollione. Antonin Dvoraki "Laulud, mida ema mulle õpetas" jutustab vanemate õpetuse põlvest põlve edasikandumisest.
Üks liigutavamaid emaduse teemalisi oopereid, Puccini "Õde Angelica" jutsutab loo noorest nunnast, kes on oma lapsest eraldatud ja kloostrisse saadetud.
Kui sugulased tulevad nõudma ka pärandusest loobumist, saab õnnetu teada, et tema laps on surnud. Angelica otsustab meeleheitehoos ka ise elust lahkuda.
Monteverdi ooperi "Poppea kroonimine" Arnalta ei ole küll printsessi pärisema, aga on tema eest väikesest peale hoolitsenud ja siingi uinutab ta peategelase õndsasse unne hällillauluga "Oblivion soave" – Magus unustus .
Richard Straussi ooperi "Elektra" ema Klytaimnestra on tapnud oma abikaasa ja pihib oma tütrele, et süümepiinade tõttu näeb ta igal öösel painajaid – kõlab monoloog "Ich habe keine guten nächte – Mul pole rahulikke öid.
Verdi ooperi "Trubaduur" sisu keerleb mustlanna Azucena soovi ümber krahv di Lunale kätte maksta – krahv nimelt põletas Azucena ema tuleriidal, kuna ta uskus, et naine oli tema imikueas venna ära nõidunud ja röövinud.
Aarias "Stride la vampa" - Loidavad leegid meenutab Azucena oma ema kohutavat tulesurma
Francesco Cilea ooperi "Arleeslanna" mille aluseks on Alphonse Daudet´ "Kirjad minu veskilt".
Ooperi üheks peategelaseks on lesk Rosa Mamai, kelle aaria "Esser madre e un inferno" kinnitab, et vahel on ema olla ka tõeline põrgu.
Donizetti koomilises ooperis "Rügemendi tütar" aga selgub, et markiis Berkenfeldt pole mitte Marie tädi, vaid ema.
Kontserdi lõpetab lustakas vanaema kohviaaria Andreas Tarkmanni lasteooperist"Röövel Hotzenplotz".
Graubündeni kammerfilharmooniaorkestrit juhatab Philippe Bach.
Soleerib Maria Riccarda Wesserling.
Kontsert on salvestatud 4. jaanuaril Šveitsis Flimsis.
Stuudios on Anne Aavik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.