20. sajandi mõjukamaid lauljaid, juba elu ajal oma täidlase ja kõlava baritoniga legendiks saanud Dietrich Fischer-Dieskau karjäär oli unikaalne, sest ta laulis ja salvestas kordades rohkem muusikat kui ükski teine tema eelkäijatest.
Dieskau esines menukalt ooperis, aga eeskätt hoidis ta lippu kõrgel Saksa kunstlaulu, Liedi esitajana.
Ta salvestas kõik Schuberti, Schumanni, Brahmsi, Hugo Wolfi ja Straussi laulud, mis sobivad meeshäälele.
"Dieskau on üks esimesi, kes tõi kammerlaulu intiimsest ringist välja ja avardas selle dünaamilist skaalat," nendib lauljat 80ndatel elavas esituses kuulnud muusikateadlane Maia Lilje.
"Tema kunstis on oluliseks komponendiks selgelt ja markantselt rütmiseeritud sõna," nendib Lilje.
Dietrich Fischer-Dieskau sündis 28. mail 1925 Berliinis, kus ta ka õppis veteranist laulja Georg Walteri käe all. Oma esimesed edusammud tegi ta Berliini Riigiooperis, kus ta 1948. aastal debüteeris Posa rollis Verdi ooperis "Don Carlos"
Alates 1949. aastast esines ta regulaarselt Viini Riigiooperis ja Baieri Riigiooperis Münchenis. Samuti laulis ta Bayreuthi festivalil aastatel 1954–1956 Heeroldit "Lohengrinis", Wolframit "Tannhäuseris", Kothnerit "Nürnbergi meisterlauljates" ja Amfortast "Parsifalis".
Pikk ja ilmekate näojoontega Fischer-Dieskau oli ka väga andekas näitleja.
Teiste silmapaistvate rollide hulgas, mida ta järeltulevatele põlvedele salvestas, on krahv Almaviva, Don Giovanni, Lendav Hollandlane, Telramund "Lohengrinis", Busoni Faust, Barak Straussi ooperis "Naine ilma varjuta" ning nii Oliver kui ka Krahv sama helilooja "Capriccios".
Üks Fischer-Dieskau esimesi ja liigutavamaid rolle plaadil oli Kurwenali osa Wilhelm Furtwängleri legendaarses 1952. aasta "Tristanis ja Isoldes".
Teine klassikaline salvestus saksa dirigendi osalusel oli Mahleri "Rändselli laulud". Dieskau salvestas sama helilooja "Maa laulu" kaks korda, esmalt Paul Kletzki ja seejärel Leonard Bernsteini juhatusel, võttes kolm osa, mida tavaliselt laulab metsosopran ning muutes need täielikult enda omaks.
Tema tohutu repertuaar hõlmas ka palju kooriteoseid.
Lisaks paljude Bachi kantaatide salvestamisele oli ta sümpaatne Kristus nii helilooja passioonides, imposantne Eelija Mendelssohni samanimelises oratooriumis kui ka üks algupäraseid soliste Benjamin Britteni "Sõjareekviemis", mis oli spetsiaalselt tema jaoks kirjutatud.
Britten komponeeris 1965. aastal Fischer-Dieskau jaoks ka "William Blake'i laulud ja vanasõnad".
Ometi saavutas Dieskau kõige rohkem just lauludega. Ta salvestas kõik Schuberti, Schumanni, Brahmsi, Hugo Wolfi ja Straussi laulud, mis sobivad meeshäälele.
Ta töötas nende kallal esmalt koos Gerald Moore'iga ning seejärel said tema partneriteks mitmed silmapaistvad soolopianistid ja dirigent Wolfgang Sawallisch.
Fischer-Dieskaul oli täidlane, kindel ja kõlav bariton, mida sai lihvida kõige õrnema mezza-hääleni. Seda kasutati teksti haldamisel ja edastamisel äärmise hoolega.
Mõnikord võis ta sõnade käsitlemisel olla liiga empaatiline ja teda süüdistati vahel kulminatsioonide liigses rõhutamises. Suurepärase keeleoskajana laulis ta peaaegu sama hea meelega itaalia, prantsuse ja inglise keeles kui oma emakeeles ning rääkis inglise keelt praktiliselt ilma aktsendita.
Rohkem kui 40 aastat kestnud karjääri jooksul väsis tema kirgas toon aastate möödudes paratamatult, kuid ta kompenseeris langust uue kerguse ja veelgi sügavamalt iga laulu tähendusse süüvimisega, nagu näitab tema 1986. aasta "Winterreise" salvestus koos Alfred Brendeliga.
Pärast laulmisest loobumist 1992. aastal alustas Fischer-Dieskau uut karjääri, retsiteerides kirjanduslikke tekste, mis olid sageli seotud lauluga.
Ta oli valmis andma ka eratunde hoolikalt valitud lauljatele, kellele ta jagas oma tohutut kogemust interpreedina.
1987. aastal avaldas menulaulja oma memuaarid pealkirjaga "Nachklang" (Järelkõla) See oli ebatavaline autobiograafia, mis kujutas meest, kes kõigi oma paljude saavutuste juures oli iseendas ebakindel.
Temaga kohtunud inimesed kirjeldasid, et alguses mõjus ta häbelikuna, kuid alati oli tunda, et tema küsiva, kavala ja humoorika pilgu taga peitus filosoofilise suunitlusega mees, kes oli ehk isegi hämmastunud sellest, milleni tema geenius oli ta viinud.
Saates kõlavad Baieri Raadio salvestused ja katkend Tiina Kuningase saatest "Legend", mis valmis 2012. aastal suure laulja lahkumise puhul.
Kavas:
Johannes Brahms (1833-1897)
- Wie rafft ich mich auf in der Nacht
- Es träumte mir, Ich sei dir teuer
- Der Strom, der neben mir verrauschte
- Herbstgefühl
- Mein wundes Herz
- Wehe, so willst Du mich wieder
- Abenddämmerung
- Wie bist du, meine Königin
Dietrich Fischer-Dieskau (bariton), Hermann Reutter (klaver)
Salvestatud 28.10.1953
Richard Strauss (1864-1949)
- Winterreise
- Der müde Wanderer
- Husarenlied
- Lass ruhn die Toten
- Nebel
- Ein Röslein zog ich mir im Garten, from 'Letzte Blätter"
- Im Vaters Garten heimlich steht ein Blumlein
Dietrich Fischer-Dieskau (bariton) Wolfgang Sawallisch (klaver)
Salvestatud 12. 11. 1977
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.