Kontserdi peateost, Richard Straussi "Nelja viimast laulu" kirjutama inspireeris heliloojat Joseph von Eichendorffi poeem "Im Abendrot" (Ehapunas) milles vananev paar vaatab loojuvat päikest. 84-aastast Straussi kõnetas eriti luuletuse viimane rida "Kas see on ehk surm?". Ülejäänud kolm laulu: "Frühling" (Kevad), "September" ja "Beim Schlafengehen" (Uinudes) on kirjutatud Hermann Hesse tekstidele. Luuletuste läbivaks teemaks on hääbumine ja rahulik leppimine inimese ajalikkusega.
Richard Strauss suri 1949. aasta septembris ja alles pärast seda, kui laulud 1950. aastal pärast surma avaldati, pani muusikakirjastus Boosey & Hawkes need kokku ühe pealkirja alla "Neli viimast laulu". Tsüklit esitatakse sageli orkestreeritud kujul, aga kontserdi kuuleme Katrin Targo seadet häälele viiulile ja klaverile.
Kõlavad ka Katrin Targo ja Mari Targo vanaisa Alfred Karindi romantilised väikevormid.
"Esmapilgul võib tunduda, et Straussi ja Karindi muusika on kultuuriliselt, ajalooliselt ja esteetiliselt teineteisest üsna kaugel, ent kahe helilooja teosed moodustasid kauni harmoonilise ja emotsionaalse terviku," kirjutas Annika Lõhmus kontserdi järel ajalehes Sirp.
Esitajad:
Katrin Targo (sopran)
Mari Targo (viiul)
Ralf Taal (klaver)
Kava:
* Richard Strauss - Morgen ("Homme!"), "Vier letzte Lieder" ("Neli viimast laulu"), seade Katrin Targo
* Alfred Karindi - (1901–1969) - "Hällilaul", "Nõmmelill", "Öine rändur", "Legend"
* Richard Strauss - "Die Nacht" ("Öö"), "Zueignung" ("Pühendus")
Kontserdi salvestas helirežissöör Siim Mäesalu.









































Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.