Raamatust "Jonni pärast heliloojaks" saame teada, et ta kirjutas teose 1982 oktoobris Repino loomemajas. Kui ta oli sinna kohale jõudnud ja seal ennast sisse seadnud, kirjutas Tormis n-ö soojenduseks ja käeharjutuseks kaks prosovjetlikku runolaulu, millega ta justkui häälestas ennast eelseisvaks ülesandeks. Kui meeskoor neid hiljem laulis. siis publik saalis naeris valjusti.
Saate toovad teieni Veljo Tormise Kultuuriselts ja Veljo Tormise Virtuaalkeskus.
Veljo Tormis:
... Hiljem ma nimetasin neid kõiki "Stagna-aja laulukesteks", need olid küll keelatud. Pool tosinat aastat olid täitsa keelatud lausa.
Kulno Raide:
... Kõik tahtsid punase joone peal olla ja natuke üle minna sellest joonest, mitte sinna joonte vahele, ot-i-to, kuhu võis olla, aga natukene ikka väljapoole minna sellest, natukene üle.
Tõnu Kaljuste:
... Jah, see oli niisugune sündmus, mis mul tegelikult kokkuvõtlikult on meeles ainult ühe koosolekuga kultuuriministeeriumis ümber laua. Seal, kus võeti siis asi pulkadeks lahti ja sõimati kõik läbi.
Olev Oja:
... Ja meie pidime tõsimeeli seda tegema, me ei saanud seda irooniaga teha. Aga, aga see oli väga irooniline lugu, väga-väga võimas.
Saates räägivad:
Veljo Tormis
Tõnu Kaljuste
Kulno Raide
Olev Oja
Veljo Tormise muusika saates:
- Riiklik Akadeemiline Meeskoor – Hamleti laulud I (2001)
tekst: Paul-Eerik Rummo - Eesti Filharmoonia Kammerkoor – Pärismaalase lauluke (1981)
tekst: folkloor
salvestatud kontserdil 17.05.1981 - Eesti Filharmoonia Kammerkoor – Mis siin naerda on (1981)
tekst: Hando Runnel
salvestatud kontserdil 17.05.1981 - Eesti Filharmoonia Kammerkoor – Üks väga vana rahvas (1981)
tekst: Hando Runnel
salvestatud kontserdil 17.05.1981 - Segakoor Noorus – Lojaalne lauluke (2005)
tekst: Hando Runnel - Eesti Rahvusmeeskoor – Rahvaste sõpruse rapsoodia (2003)
tekst: rahvaluule
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.