Oscar Wilde'i provokatiivse näidendi põhjal kirjutatud "Salome" on Richard Straussi kõige julgem ooper, mida kannab lopsakas, sensuaalne muusika. Salome ei ole tüüpiline ooperikangelanna – ta on keeruline, vastuoluline, isegi hirmutav tegelane. Strauss näitas ooperipublikule täiesti uut naise kujutamise viisi - mitte ohvri, vaid aktiivse isiksusena, kes end väljendab pidurdamatu iha ja vägivalla kaudu.
Genfis salvestatud etenduse peaosas on sooja ja särava tämbriga lüürilis-dramaatiline sopran Olesja Golovneva, kes on tuntud emotsionaalselt pingeliste partiide meisterliku esitajana. Šveitsi-Romaani orkestrit juhatab hilisromantilisele repertuaarile pühendunud Soome dirigent Jukka-Pekka Saraste.
Hävitav kirg
Selle teose keskmes on 16-aastane printsess Salomé, kelle iha prohvet Jochanaani vastu viib jubeda kulminatsioonini, mis on publikut köitnud juba 120 aastat.
Salome maailmaesietendus toimus Dresdenis 9. septembril aastal 1905. Ooperi libreto aluseks on Oscar Wilde'i 1891. aastal kirjutatud skandaalne näidend "Salomé", mille Hedwig Lachmanni saksakeelsest tõlkest tegi valiku helilooja. See on küllaltki freudistlik ooper, mis siis, et selle kirjutamise ajal polnud Freud veel oma teooriaid formuleerinud - nende aeg ja vaimsed mõjutused olid ühised: seksuaalsuse, allasurutud iha, surmatungi ja alateadvuse teemad olid tollases kultuuriruumis väga olulised.
Muusikaline pöördepunkt
"Salome" on tähelepanuväärne märk ooperiajaloos - seda vaadeldakse sageli nagu modernismi alguspunkti ooperis. Strauss kasutas "Salomes" äärmuslikke harmooniaid, kromatismi, dissonantse ja väga tihedat orkestratsiooni, mis tol ajal olid väga uuenduslikud. "Salome" ei jutusta lihtsalt üht piiblilugu - seda võib käsitleda kui süvapsühholoogilist uurimus ihast, hullumeelsusest ja surmast. Meenutame, et 20 saj alguses Straussi muusika peegeldab peategelase Salome psüühilisi seisundeid väga intensiivselt ja detailirohkelt.
Straussi võime muusikaliselt väljendada sisemisi tundeid ja pinget oli tollal enneolematu.See lähenemine mõjutas hilisemat ekspressionistlikku muusikat ja ooperikunsti laiemalt.
Teose üks kõige kuulsamaid osi "Seitsme loori tants" ("Tanz der sieben Schleier") leiab aset ooperi kulminatsiooni eel ja on muusikaliselt ning dramaturgiliselt väga tähendusrikas. Selle initsieerib Salome nõudmine, et kuningas Herodes annaks talle Ristija Johannese (Jochanaani) pea. Enne kui Herodes nõustub, palub ta Salomelt, et too tantsiks tema ees. Salome nõustub, kuid ainult tingimusel, et saab oma tahtmise. Muusikaliselt on "Seitsme loori tants" orkestriline vahemäng, mille ajal Salome tantsib laval. Selle kestel toimub koreograafiline tegevus, mida lavastused tõlgendavad erinevalt (näiteks erootilise striptiisina või sümboolse rituaalina). Muusikalislet on sellel eksootiline värving. Kasutatakse orientalistlikke toone, misrõhutab müstilist ja sensuaalset atmosfääri, võrgutavat ja salapärast kõlapilti aitavad luua ka eksootilised löökpillid, harf ja flöödid. Seda toetab ka tantsu muutuv tempo, kus vaheldubvad aeglased ja kiiremad lõigud, justkui peegeldades looride langemist ükshaaval. Ja see tants ei ole lihtsalt meelelahutus, vaid pigem psühholoogiline paljastus. Loore võib tõlgendada metafooridena: iga loor, mille Salome eemaldab, tähistab mingit kihistust tema isiksuses, kuni ta jääb lõpuks "alasti" — mitte ainult füüsiliselt, vaid ka psüühiliselt.
Sisukokkuvõte
Ooperi tegevus toimub Herodes Antipase palees Juudamaal. Oscar Wilde'i lugu põhineb piiblilool Ristija Johannesest. Salome on Herodese noor kasutütar . Juudamaa valitseja Herodes ihaldab Salomed (kes on tema kasutütar, sest Salome ema Herodias on Herodese naine). Jochanaan ehk Ristija Johannes on Herodese käsul vangistatud. Süürlane Narraboth on samuti Salomesse armunud. Salome lahkub paleest ja märkab vangikongis Jochanaani. Ta nõuab, et prohvet toodaks tema ette. Jochanaan noomib Herodest ja Herodiast. Salome on temast lummatud, kuid Jochanaan tõrjub tema lähenemiskatseid. Narraboth, kes armastab Salomet, ei suuda taluda tema iha Jochanaani vastu ja sooritab enesetapu. Herodes, kes on samuti Salomesse kiindunud, kutsub ta paleesse tagasi. Ta palub, et Salome tantsiks tema ees. Salome nõustub, aga ainult ühel tingimusel: Herodes peab pärast tantsu täitma tema soovi. Salome esitab kuulsa "Seitsme loori tantsu". Seejärel nõuab printsess oma tasu, milleks on Jochanaani pea hõbekandikul. Herodes on jahmunud ja pakub talle kõike muud – juveele, au, võimu –, kuid Salome jääb endale kindlaks. Herodesele ei jää muu üle, kui teha tema tahtmist. Jochanaan hukatakse. Salome suudleb tema mahalõigatud pead, väljendades oma perversset iha. Herodes kohkub ja annab käsu Salome tappa.
Osades:
Salome - Olesya Golovneva
Jochanaan - Gábor Bretz
Herodes - John Daszak
Herodias - Tanja Ariane Baumgartner
Narraboth - Matthew Newlin
Šveitsi-Romaani orkester
dirigent Jukka-Pekka Saraste










































































Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.