Kultuuriloolase ja folklorist Marju Kõivupuu tegevus- ning uurimisalaks on kultuuripärand kõige laiemas tähenduses. Eriliselt on Marjut läbi aastakümnete kütkestanud aga eestlaste ja ka teiste rahvaste surmakultuur.
Need ajad on pöördumatult möödas, kui hobuvankritel matuserong liikus aeglaselt kodukülast kalmistule. Küla või talu lähedusse jõudes hakati valju häälega laulma, andes niiviisi kogukonnale teada, et kellegi jaoks on see viimne teekond. Inimest igavikuteele saates võeti laulud üles kirikus, kalmistul ja peielauas. Traditsioonilised matuselaulud on vahetanud välja lahkunu lemmiklaulud ja -meloodiad, mida esitatakse üldjuhul helikandjatelt.
Matustel laulmine on osa meie kultuuripärandist, räägime sellest ja võtame mõne sobiva viisi üles. Nende mälestuseks, kes kaua on ära; neile, kes kaua on teel...
Ööülikool tänab: Lauri Õunapuu ja Viljandi pärimusmuusika festival
Heli: Külli Tüli, Taisto Uuslail, toimetaja: Jaan Tootsen
Ööülikool 2025










































































Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.