Meie tippkollektiivide kroonilise alarahastuse tõi hooaja avakontserdil otsustavalt sõna ERSO peadirigent Olari Elts.
"Kahjuks nüüd on niimoodi, et me ei tule enam välja," nentis Elts, kes käivitas oma sõnavõtuga laiema arutelu kultuurirahastuse teemadel.
Kultuuritöötajad said uuest aastast palgatõusu 120 eurot. "Tippude tipp - meie rahvusorkestri orkestrant peab olema makstud kõrgemalt kui kultuuritöötaja miinimum," märgib Tiia Teder. Küsimus pole aga ainult palkades, vaid tippkollektiivide eelarvetes laiemalt. "Huvitav paradoks on ka, et hoolimata kultuuri rahastuse vähenemisest on orkestrite tase ja rahvusvaheline nähtavus hoopis tõusnud," ütleb Johanna Mängel.
Samuti vahetusid 2025 aastal mitmed kultuuriasutuste juhid. 1. augustil teatas oma lahkumisest Eesti Kontserdi juht Kertu Orro, viidates lahkhelidele Eesti Kontserdi nõukoguga. Tema asemel asus Eesti suurimat kontserdiasutust juhtima seni erasektoris tegutsenud Eha Pank. Kertu Orrost aga sai 31. jaanuaril Rakveres avatava Ukuaru muusikamaja juht.
Muutuste tuuled puhuvad ka muusikahariduses. Tagasi astus enne MuBa direktoriks saamist aastast 2005. Muusikakeskkooli juhtinud Timo Steiner. Sellele eelnes umbusaldusavaldus kooli klassikalise muusika õppejuhile Reet Käärikule. Uut juhti pole koolile veel valitud, alates 22. detsembrist on direktori kohusetäitjaks Raino Liblik.
Suur samm oli aga Eesti muusikaloo mõtestamise seisukohalt olulise suurteose "Eesti muusikalugu I" ilmumine. Mitme põlvkonna muusikateadlaste koostöös valminud teos oli Urve Lippuse algatus, peatoimetajana viis ettevõetu väljaandeni Toomas Siitan. "See kirjeldab ainult üht sektorit Eesti muusikaloost - kunstmuusikat ja kasutab selleks kirjalikke allikaid," märkis Siitan intervjuus Klassikaraadiole.
Arvo Pärt 90 ja Veljo Tormis 95
Muusikaelu raputavaid rahapuuduse ja juhtimiskriise tasakaalustas positiivselt Arvo Pärdi 90 sünnipäeva tähistamine. Pärt hoidis Eestis muusikat pildil, tema sünnipäevakontsertidest räägiti ja kirjutati rohkesti. Eks olegi Arvo Pärt kindel tagatis, et muusika on oluline, et Eesti kultuur on oluline. Ja kodust kaugemal - et Eesti on oluline. Eesti Festivaliorkester Paavo Järvi juhtimisel viis Pärdi helitööd maailma tähtsaimatesse kontserdisaalidesse.
Raadio roll on Arvo Pärdi loomingus olnud mitmel moel väga oluline. 1960ndatel aastatel töötas ta Eesti Raadios helirežissöörina ning on meenutanud, kuidas see kogemus mõjutas tema muusikaesteetikat. Arvo Pärdi tähelend maailmas sai samuti alguse raadiokuulamisest - ECM produtsent Manfred Eicher kuulis Armeenia raadiost juhuslikult Arvo Pärdi muusikat ja 1984 ilmus album "Tabula rasa", millest sai alguse suur koostöö ning suur kuulajate armastus Pärdi muusika vastu. Klassikaraadios kõlas 2025 aastal Arvo Pärdi muusika iga päev. Sünnipäeva tähistamiseks valmis uus saatesari "Kolm kõla", mille autor on Miina Pärn.
Eesti nüüdismuusika edulugude aasta
Ka Eesti nüüdismuusika kõlas tänavu mitmekesiselt, isikupäraselt ja kaugele. 2025. aastat iseloomustab selge rahvusvaheline nähtavus ja sisuline kohalolu. Fookuses on Eesti nüüdismuusika tugev esiletõus Huddersfieldi nüüdismuusika festivalil, Balti ja Põhjamaade koostöö süvenemine, BBC Radio 3 erisaade Eesti uuest muusikast ning edu rahvusvahelisel heliloojate rostrumil. "Edu pole koondunud ühe põlvkonna või ühe esteetilise suuna kätte, vaid see on palju mitmetahulisem," märgib Johanna Mängel.
Veljo Tormist lauldi üle maailma
"Veljo Tormise muusika jäi veidi Arvo Pärt 90 tähistamise varju, kuid oli siiski üritusterohke," ütleb Tiia Teder. "Eks see olegi praegu helilooja sajandjuubeliks (2030) valmistumise algus." Traditsioon kohtuda helilooja sünniaastapäeval 7. augustil Tormise kodutalus Kõrveaial jätkub jõudsalt, sinna kogunevad koorilauljad- ja dirigendid, esinevad koduvalla Kuusalu muusikud ja külalised. Tänavu esines Kõrveaia talu hoovimurul Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel ja kõlas valik Naiste- ja Meestelaulude tsüklist. Klassikaraadio kolis selleks päevaks otse-eetri Kõrveaia rehemaja stuudiosse. Kõrveaia üritusel esitles folktroonika pioneer Olev Muska oma uut albumit "New Estonian Waltzes" ning auhinnati võistulaulmise parimaid. Veljo Tormise virtuaalkeskuse korraldamisel toimunud võistulaulmisel osales 90 koori 14 riigist. Edukaimad olid Taiwani Kammerkoor Müller, Baseli noorte kammerkoor ja koor Mikrokosmos Prantsusmaalt. Professionaalsete kooride esikohad pälvisid Eesti Filharmoonia kammerkoor ja Rahvusmeeskoor.
Koorimuusika oli laulupeo nägu
Kauaoodatud, 28. üldlaulupidu ISEOMA oli suur õnnestumine: sisukas kava, uhked esiettekanded, meeliülendavad dirigentide debüüdid ja kümned tuhanded koorilauljad, orkestrandid ja dirigendid. Laulupidu oli sel korral seotud murdekeeltega ning sõnum toetas ka raamatuaasta ideed. "Tänavuse laulupeo repertuaari raskusastet hinnates tuleb tunnistada, et laulupidu seisab suuresti koolide muusikaõpetajate tööl – enamjaolt laulavad koorides inimesed, kelle varasem kokkupuude kooslaulmisega ongi toimunud just koolikooris," märgib Marge-Ly Rookäär. Muusikaõpetajad juhatavad koolide juures koore, kuid sageli on tasustatud ringijuhi palgamäära alusel. Siit tekivad motivatsioonimure ja õiglusriive teema. Muusikaõpetajate ja dirigentide palgaküsimus on väga terav teema, seda enam, et vanem generatsioon õpetajaid lahkub täna-homme tööturult ja neile mantlipärija leidmine muutub koolidele aina keerulisemaks. Koorilauljate muusikalist kirjaoskust aitavad kujundada huviringid, stuudiod ja muusikakoolid, kuid pideva alarahastuse tõttu hingitsevad needki. Pidev optimeerimine vähendab kohalike omavalitsuste võimekust tasuda ka vähekindlustatud perede laste muusikakooli õppetasu, mis omakorda teeb olematuks mõne tulevase helilooja või tippmuusiku sünni. "Haridussüsteem ja laulupidu on süvitsi seotud - nagu ütles Heino Kaljuste: kui laulab Eesti kool, laulab Eesti rahvas," kinnitab Rookäär.
Saate teevad helioperaatorid Monika Tamm ja Katrin Maadik, toimetab Anne Aavik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.