"Libahundi" tõlgenduse üle arutlevad muusikateadlane Kerri Kotta, kunstiteadlane Harry Liivrand ja dirigent Lauri Sirp pühapäeval, 15. veebruaril kell 12:05. Saatejuht on Anne Aavik.
"Libahunti" on Eesti professionaalsed teatrid lavastanud alates 1911. aastast ligi poolsada korda. Nii Mikk Mikiver kui Peeter Jalakas on näidendit tõlgendanud kolmel korral. Ja sama palju kordi on ka Kitzbergi näidendi põhjal püütud ooperit luua. Juba 1940ndatel tegi sellega algust taarausku helilooja Adolf Vedro, kes paraku langes 1944. aastal põgenedes sakslaste kätte vangi ja hukkus traagiliselt, jättes endast maha ooperi proloogi ja osa esimesest vaatusest. Samal ajal tegi "Libahundiga" algust ka suur sümfonist ja mõjukas teatrihelilooja Eduard Tubin, kelle poolik partituur läks 15 000 Rootsi sõjapõgeniku kompsude hulgas kaotsi. Hiljem leiti käsikiri küll üles, aga helilooja oli huvi materjali vastu kaotanud.
2020. aastal sai alguse kolmas katse - Vanemuise muusikajuht Paul Mägi tegi ettepaneku helilooja Margo Kõlarile, kes lõi teose Ivar Põllu libretole. Teose kirjutamise jooksul toimus mitmeid muutusi - suure lava asemel pidi ooper mahtuma Sadamateatrisse, libretistist sai ootamatult ka lavastaja ja ooperi muusikajuhiks nimetati sensatsiooniliselt noor Kasper Joel Nõgene.
"Teatris on pikka aega käsitletud "Libahunti" rahvusliku identiteedi perspektiivist," märgib kirjandusteadlane Luule Epner saates "Tekstiluup". Kirjandusteadlased Mart Velsker ja Arne Merilai leiavad aga, et selleks tekst ei sobi, sest sisaldab iseenese alustalade söömist - peategelane Tiina esindab pigem katkestuste kultuuri kui kestmist.
Missuguseks kujunes selle Eesti ühe keskseima draamateksti tõlgendus ooperilaval, arutlevad muusikateadlane Kerri Kotta, kunstiteadlane Harry Liivrand ja dirigent Lauri Sirp. Saatejuht on Anne Aavik.












































Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.