Washingtonis asuv John F. Kennedy nimeline etenduskunstide keskus (John F. Kennedy Center for the Performing Arts) on aastakümneid olnud üks Ameerika Ühendriikide olulisemaid kultuurisümboleid – ühtaegu nii kontserdipaik kui ka rahvuslik mälestusmärk. Viimastel kuudel on see aga sattunud ulatusliku poliitilise ja kultuurilise vaidluse keskmesse.
Kennedy keskuse juhtimises toimunud muudatused ning nõukogu otsus lisada asutuse nimele ka Donald J. Trumpi nimi on tekitanud tugevat vastukaja nii Ameerikas kui ka rahvusvahelises kultuuriruumis ning toonud kaasa väga konkreetsed tagajärjed kultuurielus: mitmed tuntud artistid – nende seas näiteks Renée Fleming, Philip Glass, Béla Fleck – on oma esinemised tühistanud või koostööst loobunud. Samal ajal on vähenenud publiku huvi ning institutsiooni roll igapäevase kultuurielu keskpunktina on kõikuma löönud. Kui varem külastas keskust aastas ligi kolm miljonit inimest ja toimus üle 2000 sündmuse, siis praegu on räägitud külastatavuse märkimisväärsest langusest.
Kuid küsimus ei ole enam ainult programmis või hoones. Üha selgemalt kerkib esile vaidlus selle üle, milliseid väärtusi üks rahvuslik kultuuriasutus kannab ja kes neid määratleb.
Saates räägime artistide valikutest, kultuuripoliitikast ja sellest, kas kontserdipaiga nimi võib tõepoolest määrata, kas lavale astutakse või mitte. Kennedy keskuse ümber toimuvat aitavad lahti mõtestada erinevad külalised poliitika, kultuuridiplomaatia ja loovisikute vaatenurgast.
ERR-i USA korrespondent Laura Kalam annab ülevaate sündmuste taustast Ameerika Ühendriikides ning sellest, kuidas toimuvat kohapeal tajutakse. Tema sõnul on Kennedy keskus oluline rahvuslik sümbol, mille roll on olnud esindada kogu riigi kunstilist mitmekesisust, kuid praegused muutused on selle tähenduse küsimärgi alla seadnud: "Kui poliitika ja kultuur seal otseselt põrkuvad, tajutakse seda laiemalt kui küsimust sellest, et kellele siis kuulub rahvuslik kultuur ja milliseid väärtusi see esindab?"
USA-s ajakirjanikuna töötanud ja sealset arengut tähelepanelikult jälgiv riigiametnik Lauri Tankler aitab asetada toimuvat laiemasse poliitilisse konteksti. Tema hinnangul ei ole kultuur Ameerikas kunagi neutraalne ning institutsiooni nimi võib mõjutada otseselt ka seda, kes seal esineb. Tankler lisab, et nimel on ka strateegiline mõõde: "Trump tahabki, et ta nimi oleks igal pool ja et ta ise oleks sümbol."
Rahvusvahelise mõõtme toob saatesse Eesti kultuuriatašee New Yorgis Madli-Liis Parts, kes räägib kultuuridiplomaatia vaatenurgast, mida sellised konfliktid tähendavad rahvusvahelisele koostööle. Tema sõnul on tegemist laiemate väärtusnihetega. "Kultuurivabaduse ja autonoomsuse mõiste on selles kontekstis muutunud," märgib ta, lisades, et riigi otsene sekkumine kultuuriasutuse juhtimisse on rahvusvahelises praktikas pigem erandlik ning mõjutab paratamatult ka kultuurivabaduse tajumist.
Isikliku kogemuse toovad saatesse muusikud Maarja Nuut ja Mari-Liis Uibo, kes on tõenäoliselt ühed esimesed eestlased, kes esinenud Kennedy keskuse Millennium Stage'i laval. Nende vaade toob fookusesse loovisiku valikud olukorras, kus kultuur ja poliitika põimuvad. Nuudi sõnul ei ole tänapäeval artistil võimalik jääda poliitikast täielikult kõrvale: "Kui on vähegi julgust ja selgroogu, siis tasub järgida oma väärtuspõhimõtteid." Uibo sõnul väljendub kunstnike seisukoht sageli tegudes: "Saame ainult tegudega oma rahulolematust välja näidata."
Kultuuripaiga identiteedi kujunemisest ja nime rollist räägib Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja Ukuaru direktor Kertu Orro. Tema sõnul on kultuuriasutuse nimi "justkui kompass, mis annab kogu sisule suuna." Samas rõhutab ta, et lõpuks määrab siiski sisu, milliseks institutsioon kujuneb. "Kui muusikamaja kannab ühe helilooja nime, siis see, mis sealt seest tuleb, peab kandma kogu seda vaimsust ja mõtet ning jagama samu väärtusi, mida helilooja ise."
Tallinna Ülikooli kultuuriteooria lektor ja semiootik Lauri Linask vaatleb teemat sümbolite ja tähenduste tasandil. Tema sõnul ei ole nimi lihtsalt silt, vaid osa kultuurilisest enesekirjeldusest ning nimede kaudu kujundatakse ühiskonnas väärtusruumi. Linask rõhutab, et nimede andmine on vahel ka omamoodi võimuakt, mis mõjutab seda, kuidas me kultuuri ja institutsioone tajume.
"Pähklipureja" on eetris pühapäeval kell 12.05 ja kordub esmaspäeval kell 13.05.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.