Arvatavasti teame kõik kedagi, kes on oma elus teinud kannapöörde, kes on võtnud aja maha või kes on käinud palverännakul. Palverännakule minek ei ole otsus, mis tekib üleöö, selliseks rännakuks valmistub inimene kindlasti teistmoodi ja palverännuteele mineku taga on alati sisemine tung.
Peamiselt minnakse palverännakule otsima midagi, mida igapäevaelus jääb vajaka: on see eneseotsing, millegagi leppimine, vajadus vaimse tasakaalu järele, füüsilisest vastupidavusest (liikumis)rõõmu saamine. Sageli on palverändurite liikumine seotud ka usuliste põhjustega, kuid mitte alati. Nii, nagu palve on igaühel omamoodi, on ka palverännutee isesugune.
Palverännak on hoopis muu kui kärarikas sõit lastega naaberriigi veeparki või reis maailma kultuurilinna elamusest osa saamiseks. Palverännakul toimub - kas just oma elule eesmärgi otsimine - kuid oma elule selgema perspektiivi sättimine, olulistele küsimustele vastuse saamiseks vajaliku tõuke saamine, ka mediteerimine või lihtsalt vaikuses olemine.
Argipäeva AI ja tehnika pealetung on vähendanud võimalusi astuda "võrgust" välja, sest infoühiskonnas ujudes liigutakse alati vooluga kaasa. Mis aga juhtub, kui peatada ajutiseltki sõit kiires infotulvas ja lülitada mõneks päevaks välja nii telefon kui arvuti? Mis juhtub, kui liikuda radadel, mis on seotud legendide ja muinasjuttudega, pühapaikade ja ajalukku suuri jälgi jätnud inimestega? Midagi halba see kindlasti ei tee, sest igal teel kohatakse alati ka teisi rändureid või teadmamehi, iga tee on täis kohtumisi müütide, looduse ja kohapärimusega. Uued impulsid loovad uued seosed ja uued ideed, uued tutvused kasvatavad aga mõtteavarust ja tänutunnet.
Kindlasti oleme teadlikud Camino de Santiago maailmakuulsast sajanditevanusest palverändurite teest (tuntud ka kui Püha Jaakobuse tee), kuid meie oma Maarjamaadki läbib palverännutee, mis läbib meie pühapaiku ja kultuurilooliselt olulisi punkte. Palverännuteel Pirita kloostrist Vastseliinasse saab 500 kilomeetri pikkusel rännul läbida 18 kihelkonda, teele jäävad kõrvuti külakeskused ja kirikud, mälestustahvlid ja muuseumid, raiesmikud ja hiied, seltsimajad ja mahajäetud elukohad.
Klassikaraadio saade "Palverännuteel" pakub kümme kohtumist, inimeste ja (maa)ilmaga.
Pühapäevahommikused raadiorännud kutsuvad mõtisklema elu vägevuse ja saatuse uskumatute keerdkäikude peale. Teele lähevad Ivo Heinloo, Anne Aavik, Nele-Eva Steinfeld, Marge-Ly Rookäär, Miina Pärn, Johanna Mängel, Liina Vainumetsa, Kaisa Ling ja Kaisa Jõhvik.
"Palverännuteel" on eetris pühapäeviti kell 10, saade kordub neljapäeviti kell 21.
Esimene saade on eetris 28. juunil, saatejuht on Ivo Heinloo.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.