Palverännutee algab Arukülast ja jätkub Raasikus.
Aruküla mõis eraldus Raasikust 17. sajandi keskel ja sel on lopsakas ajalugu. Valitsejamaja ja ait-kuivati ümber moodustati pärast mõisa riigistamist asundustalu (koos maa ja põldudega), vapruse eest kingiti talu 1925. aastal toonasele siseministrile, Vabadussõjas osalenud Karl Einbundile (Kaarel Eenpalule). Kaarel Eenpalu tütretütar Anne Eenpalu ehitas uuesti üles Aruküla mõisa valitsejamaja, mis oli vanaisa kodutalu ja rajas sinna salong-muuseumi. Kaarel Eenpalu soov - kui Eesti peaks saama vabaks, tuleb mõisahoonetesse rajada koolid – kehtib ka täna, kuna mõisa peahoones antakse siiani haridust. "Hellama talu taastamine ongi olnud minu palveränd," räägib Anne Eenpalu.
Palveränduri vaade. Kümmekond aastat tagasi möödus kaheksa sajandit ajast, kui piiskop Albert pühendas Maarjamaa Jumalaemale; 2018. aastal tähistas Eesti Vabariik sajandat sünnipäeva. Neile tähtpäevadele on pühendatud palverännutee Pirita kloostrist Vastseliina linnusekabelini. Sellel teel on mitme aasta jooksul rännanud Piret Suurväli, kel on palveränduri kogemused ka Itaaliast ja Hispaaniast.
Inimesed, kohad ja pärimused. Raasiku valla ajaloost ja mälestusmärkidest räägib kütkestavalt Pikavere kooli endine õpetaja, Raasiku ja Rae valla aukodanik, 26 raamatu autor Vaino Napp. Vaino räägib saates Raasiku (kahe) kiriku valmimisest ning kirikumõisa ja Gustav Ernesaksa seostest.
Vaimuliku silme läbi. Raasiku Harju-Jaani kiriku koguduse õpetaja Jaan Nuga iseloomustab palverändureid ja räägib Ristija Johannesest, kellele kirik on pühitsetud. "Iga päev on palveränd," ütleb Jaan Nuga.
Uuele elule kasvav. Saates selgitab Piret Betlem oma sugulusest Gustav Ernesaksaga ning tutvustab Raasiku kirikumõisa pastoraadi hetkeolukorda ja tulevikuplaane.
Saade on eetris pühapäeval, 19. juulil kell 10.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.