Klassikaraadio eetri vallutab koorimuusika. Koorilaulukuu programmi rikastab 66 Eestimaa koori. Kuula argipäeviti kell 9.55, 14.55 ja 18.55.
Koorilaulukuu vältel esitleb Klassikaraadio koorimuusikat meilt ja mujalt, eetris on parimad salvestused Euroopast ja Eesti tähtsamate kooride ülesvõtted.
Argipäeviti on eetris Eesti kooride laul – nii kontserdivõtted, konkursijäädvustused, stuudiosalvestised kui plaadimaterjalid.
Fotol: Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste naiskoor teel laululaagrisse (nende esinemine on eetris 16. novembril).
Kuula ja naudi kaunist Eesti kooride laulu!
1. november:
Kell 9.55
Laulupidude püham laul, Gustav Ernesaks “Mu isamaa on minu arm”.
Laulupidu on Eesti kultuuriloo alustala ja tõehetk. Meie rahvusliku ärkamisajaga käisid esimesed laulupeod sama sammu. Esimesed rahvusheliloojad olid koorijuhid, seega – koorikultuuri areng ja levik Eestimaal on meie rahvusliku iseolemise möödapääsmatu fakt.
Üle poole sajandi oli Eesti koorimuusika hing helilooja ja koorijuht Gustav Ernesaks, kelle tegevus seostub küll esmalt Eesti Rahvusmeeskoori loomise ja arendamisega, kuid kelle mõju kogu koorimuusika kulgemisele on raske ülehinnata.
Laulupidu on püha. Laulupeole tahavad minna kõik Eesti koorilaulujad, keda on üle 50 000 inimese.
Laulupidu ei unusta iial need, kes sellest osa on võtnud.
Kõlab: Gustav Ernesaks / Lydia Koidula – “Mu isamaa on minu arm”, dirigeerib autor.
Salvestus on tehtud 1990. aastal, kolm aastat enne Laulutaadi uinumist.
Kell 14.55
Noorte laulupeo “Maa ja ilm” (2011) ühendkoor, dirigent Raul Talmar.
Noorte laulupidu “Maa ja ilm” tõi kultuuripealinn Tallinna 23 000 lauljat, 8 000 tantsijat ja 48 000 pealtvaatajat.
Kui rokikoori ploki kõik laulud läksid kordamisele, siis laulupeo lõpuosas kõlanud “Mis maa see on?” Siiri Sisaski hingelise soologa andis kuulajatele täiesti pöörase elamuse väga pikaks ajaks.
Kõlab: Siiri Sisask / Peeter Volkonsi – “Mis maa see on?”
Esitavad Siiri Sisask ja laulupeo ühendkoor ja orkester, dirigent Raul Talmar.
Salvestatud Tallinna Lauluväljakul XI Noorte laulupeo kontserdil 3. juulil 2011. Toonmeister Tanel Klesment.
Kell 18.55
Inseneride Meeskoor, dirigent Ants Üleoja.
Inseneride Meeskoor on loodud 1987. aastal, tegevust alustati toonase EKE Projekti juures (millest ka esialgne nimi – EKE Inseneride Meeskoor).
Inseneride Meeskoor on eelkõige kontsertkoor. Omandatud on laule meeskooriklassikast ja esmaettekandes on publikuni toodud spetsiaalselt koorile kirjutatud uudisteosed, lauldakse nii vaimulikku kui ilmalikku muusikat.
Koori dirigent Ants Üleojat peavad mehed koori suurimaks väärtuseks, tema üle tunneb uhkust iga laulja. Lisaks mitmetele abilistele koorijuhi töös on tänagi Üleoja kõrval tema enda õpilased.
Tänavu novembris tähistab Inseneride meeskoor oma 25. aastapäeva.
Kõlab: Piret Rips / Anna Haava – “Mina ise”.
Stuudiosalvestus aastast 2007, toonmeister Mati Brauer.
2. november:
Kell 9.55
Segakoori “Noorus” naisrühm, dirigent Raul Talmar.
Segakoor “Noorus” loodi 1959. aasta novembris, asutajadirigendi August Lüüsi käe alla kogunes esimeseks prooviks 22 lauljat. Juba pisut rohkem kui aasta pärast oli kooris lauljaid juba pea 80.
1966. aastal sai koori abidirigendiks Maie Kivita, 10 aasta pärast aga peadirigendiks Ene Üleoja. 1991. aastal sai peadirigendiks Raul Talmar ja alanud hooajast Maarja Helstein.
Koori repertuaari kuuluvad kindlasti suurvormid ja maailmamuusika väärtnumbrid ja mitmed Eesti heliloojad on oma muusika kirjutanud just Nooruse koori silmas pidades. Oma koht repertuaaris on aga ka kergemal muusikal.
Kõlab: Eric Whitacre – “She weeps over Rahoon”.
Laulab “Nooruse” koori naisrühm, klaveril Aarne Talvik ja inglissarvel Anna Šulitšenko.
Salvestatud Nooruse 50. aastapäeva kontserdil 2009 aasta novembris, toonmeister Tanel Klesment.
Kell 14.55
ETV noortekoor, dirigent Külli Kiivet.
ETV Noortekoor on välja kasvanud 1993. aastal Lasteekraani Muusikastuudios tööd alustanud mudilasrühmas. Kooris laulis 30 tütarlast vanuses 15 – 18 eluaastat.
Mainekatel konkurssidel siin- ja sealpool piiri pärjatud koor pälvis 2008. aastal Ernesaksa 100. sünniaastapäeva võistulaulmisel A-kategooria neidudekoori esikoha. Praegu ETV noortekoor küll ei tegutse, 2009. aastal ilmunud album väärib aga kuulamist.
Kõlab: Urmas Sisask – “Heliseb väljadel” tsüklist “12 laulu Neitsi Maarja auks”.
Solist Mirjam Mesak, dirigeerib Külli Kiivet.
Salvestatud aastal 2009, toonmeister Teet Kehlmann.
Kell 18.55
Kammerkoor “Head ööd, vend”, dirigent Pärt Uusberg.
Kammerkoor “Head ööd, vend” on välja kujunenud William Shakespeare’i ainetel loodud Uku Uusbergi samanimelisest diplomilavastusest 2008. aastal. Lavastaja palus oma venda, Pärt Uusbergi, kokku kutsuda koor, kes suudaks laulda Knut Nystedt’i seades laulu “Immortal Bach”.
Koor saadigi kokku, kuid pärast viimast etendust oli suur osa lauljatest seda meelt, et ühislaulmist jätkata.
Koorilauljad on peamiselt Rapla noortekoori vilistlased, kes on suundunud õppima ja töötama Tallinna, lisaks sõbrad Tallinnast, Viljandist ja Kuusalust. Osalenud on ka etenduses ”Pea vahetus” ja Tõnis Mägi koolioratooriumis ”Tarkus”.
Esimese suurema tunnustuse pälvis koor juba Tartus Segakooride võistulaulmisel ”Tuljak”, kus 2009. aastal saavutati I koht B-kategoorias. Viimatine äramärkimine toimus tänavu kevadel Türil, kui kammerkooride võistulaulmisel saadi A-kategooria II koht.
Kõlab: Pärt Uusberg – Meditatsioon.
Salvestatud Rapla kirikus 2009 aasta suvel, toonmeister Maido Maadik.
5. november:
Kell 9.55
Kiivad armastajad.
Vokaalansambel Kiivad Armastajad on välja kasvanud dominiiklaste kloostri hoovis etendunud samanimelisest suvelavastusest.
Kui ansambli looja ja kunstiline juht Kristjan Üksküla 2009. aastal oma esimest lavastust planeerima hakkas, teadis ta kohe, et tahaks muusikalises kujunduses kasutada elavas esituses madrigale. Väljavalitud laulud aitas ansamblile selgeks õpetada Üksküla koolivend Kaspar Mänd.
Kui etendused mängitud, jätkati Kaspari juhendusel madrigalide õppimist ja nüüdseks on ansambliga liitunud veel muusikasõpru ja muusikajuht on Anna Ehrenberg.
Kõlab: Pierre Certon – “La,la, la, je ne l’ose dire”.
Stuudiosalvestis käesoleva aasta esimeset poolest, toonmeister Tanel Klesment.
Kell 14.55
Tallinna Muusikakeskkooli noortekoor, dirigent Ingrid Kõrvits.
Tallinna Muusikakeskkooli noortekoor on välja kasvanud Tallinna Muusikakeskkooli lastekoorist, mis tegutseb alates kooli asutamisest 1961. aastal.
Koori dirigent on 1992. aastast Ingrid Kõrvits, hääleseadja ning koormeister Jaanika Kuusik. Koori kuuluvad lauljad peamiselt vanuses 13–20 aastat, kes õpivad erialana mõnd instrumenti, laulmist, koorijuhtimist või muusikateooriat.
2005. aastal pälvis koor grand prix Hõbedase Roosikarika Euroraadio rahvusvahelisel koorikonkursil Let the Peoples Sing 2005. Viimati saavutas koor grand prix rahvusvahelisel koorikonkursil Cantemus Ungaris tänavu septembris, kevadisel naiskooride võistulaulmisel saadi neidudekooride kategoorias esikoht ning Ingrid Kõrvits sai dirigendi eripreemia.
Kõlab: Johnatan Dove / Emily Dickinson – “It sounded, as if the streets were running”.
Salvestatud Ester Mägi juubelisünnipäevale pühendatud vabariiklikul naiskooride võistulaulmisel märtsis 2012 Tallinnas, toonmeister Kaspar Karner.
Kell 18.55
Nuku Koor
Nuku Koor alustas tegutsemist 2010. aasta alguses. Repertuaaris on oluline koht Siim Aimla loomingul ehk siis - meie muusikamaitse on pisut jazzu poole kaldu, ütleb koor.
Muidugi lauldakse ka Veljo Tormise, Arvo Pärdi, Olav Ehala, Tarmo Sillaotsa jt uhkete Eesti heliloojate koosimuusikat, dirigent Reeda Tootsi teatriharidus määrab kontsertide teatraalse iseloomu.
Koori uudishimu ja avastamisrõõm on suur – meil on kõik alles ees!
Koor jagas II/III kohta ja pälvis kulddiplom tänavusel rahvusvahelisel koorikonkursil Riva del Gardas segakooride kategoorias, dirigent sai eripreemia.
Kõlab: Karl August Hermann / Siim Aimla – “Munamäel”.
Tänavukevadine stuudiovõte, toonmeister Tanel Klesment.
6. november:
Kell 9.55
Kammerkoor ArCamerata, dirigent Mareks Lobe.
Kammerkoor ArCamerata on sündinud käesoleva aasta kevadel soovist esitada ja salvestada noore Soome helilooja Marko Näätäneni vanadele tantristlikele tekstidele loodud muusikat.
Näätänen on keskendunud spirituaalsele vokaalmuusikale, inspiratsiooni on ta ammutanud polüfoonilistest renessansiaja lauludest, traditsioonilistest kristlikest lihtlauludest ja viimasel ajal ka Idamaade muusikast.
Helilooja on Indias teinud pikki rännakuid ja teda huvitavad erinevad Idamaised filosoofiad, samuti laulab ta mitmes kooris ja vokaalansamblis.
Koorijuht Mareks Lobe laulab alates 1993. aastast Eesti Rahvusmeeskooris ning on hetkel nelja kollektiivi kunstiline juht.
Kõlab: “Marsi salapärane mantra” Marko Näätäneni tsüklist “Sakraalne muusika 9. planeedile”.
Maailma esiettekande salvestus toimus Mustpeade Majas tänavu 3. juunil, toonmeister Tanel Klesment.
Kell 14.55
Eesti Koorijuhtide Naiskoor, dirigendid Andrus Siimon ja Õnne-Ann Roosvee.
Eesti Koorijuhtide Naiskoor on loodud 1988. aastal professor Ants Söödi eestvedamisel. Kooris laulab ligikaudu 40 muusikaõpetajat-koorijuhti üle Eesti.
Kohtutakse seminar-kokkutulekutel 6-8 korda aastas. Koori juhatavad dirigendid Andrus Siimon ja Õnne-Ann Roosvee.
Koori eesmärk on tutvustada laiale kuulajaskonnale Eesti naiskoorilaulu paremikku, olla kursis maailma uusima naiskoorirepertuaariga, tutvustada Eesti naiskoorimuusikat väljaspool Eesti Vabariiki ning osaleda rahvusvahelistel ja ülevabariigilistel koorifestivalidel ja –konkurssidel.
Kevadisel nais- ja neidudekoori võistulaulmisel saadi A-kategoorias II koht. Loomulikult osaletakse laulupidudel ning Eesti Naislaulu Seltsi laulupäevadel.
Kõlab: Ester Mägi / Setu rahvaviisi ja teksti põhjal – “Vahtralt valgõ pilve pääle”, dirigeerib Andrus Siimon.
Salvestatud Ester Mägi juubelisünnipäevale pühendatud naiskooride vabariiklikul võistulaulmisel tänavu märtsikuus Tallinnas, kuuldu märgiti parimaks kohustusliku laulu esituseks konkursil. Toonmeister Kaspar Karner.
Kell 18.55
Eesti Koolinoorte segakoor, dirigent Taavi Esko.
Eesti Koolinoorte Segakoor loodi 1998 aastal. Koori, kus laulavad noored vanuses 15 – 23 eluaastat, suurim eesmärk on luua musikaliselt andekatele noortele võimalikult head tingimused klassikalise koorilaulu viljelemisel.
Äramärkimist on kogutud kaalukatel konkurssidel ning 10. aastapäevaks üllitati ka plaat. Üks olulisi tähiseid on 2007 aasta kevad, kui Eri Klasi dirigeerimisel koos Eesti Noorte Sümfooniaorkestriga esitati Faure “Reekviem” sarjas “Klassika koos Klasiga”.
Kõlab: Jüri-Ruut Kangur – “In Paradisum”.
Stuudiosalvestus sügisest 2004, toonmeister Aili Jõeleht.
7. november:
Kell 9.55
Tartu neidudekoor Kurekell, dirigent Lennart Jõela.
Tartu Neidudekoor “Kurekell” asutati novembris 1982.
Koori baaskooliks on koorimuusika süvaõppega Tartu Karlova Gümnaasium, kuid konkursi alusel võetakse vastu 14.-18. aastaseid lauljaid kõikidest koolidest.
Koori asutas ja oli aastani 2007 peadirigent Lennart Jõela. 1991-2011 töötas dirigendina (aastast 2007 peadirigendina) Ave-Maria Sild. Eelmisest hooajast on koori dirigent Vilve Maide.
Kurekella repertuaaris on Eesti heliloojate laulud, klassika ja kaasaegne koorilooming.
Kõlab: Ülo Vinter / Enn Vetemaa – “Laul Põhjamaast”.
Koori dirigeerib Lennasrt Jõela, klaveril Ragne Jõgeva. Salvestatud 1996. aastal.
Kell 14.55
Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, dirigent Kuno Areng.
Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor on Tallinnas tegutsev akadeemilise taustaga laulumeeste ühendus, kelle meelistegevuseks on koorilaul ja eesmärgiks Eesti meestelaulukultuuri edendamine.
Pärast poolt sajandit tegutsemist on veel rivis 8 koori asutajaliiget, täna on koori noorim laulja 22-aastane ja vanim 82-ne.
Meeskoor koosneb kahest koorist: kontsertkoorist ja seeniorkoorist. Esimene peadirigent oli Arvo Ratassepp. Temal nagu ka dirigent Kuno Arengul oli “käes” lisaks meeskoorile ka Eesti Teaduste Akadeemia Naiskoor, koos esitati suurvorme, nt Orffi Catulli Carmina, Stravinski Psalmide sümfoonia, Tubina Reekviem langenud sõdurile jt.
Täna on koori peadirigent Andrus Siimon ja dirigent Igor Nikiforov dirigendina, mõlemad on Rahvusmeeskoori kontsertmeistrid ja lauljad.
Kõlab: Veljo Tormis / Kristjan Jaak Peterson – “Laulja”.
Dirigeerib koori kauaaegne peadirigent Kuno Areng, orelil Henn Eerik, löökpillidel Kalev Kütaru.
Salvestatud koori 50. aastapäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis kevadel 2008, toonmeister Mati Brauer.
Kell 18.55
Rakvere Kammerkoor Solare.
Kammerkoor Solare alustas oma tegevust segaansamblina 1977. aastal, suurenedes nimetati ansambel 1981. aastal ümber kammerkooriks.
Koori asutaja ja esimene dirigent oli Jarmo Kiik, edasi juhatasid koori Anneli Riim ja Villem Freiman ning 2004 aastast alates Elo Üleoja. Koori algusajal oli abidirigent Aime Rahula, aastast 2008 Marge Matson ning alates 2010 aastast Keio Soomelt.
Rakvere kammerkoor Solare oma linna kooride hulgas kõige komplitseerituma repertuaari esitajaks, viimastel aastatel on repertuaaris olnud Eesti heliloojad Pärt, Tobias, Tormis, Kreek, Tamberg ja Uusberg jt. Koori repertuaari on rikastanud ka kooriliikmete enda muusika ning Austraalia eestlane Ants Neeme. V
iimasteks olulisteks tegudeks nimetab koor osalemist Prahas festivalil Praga Cantat 2012 ja Bergenis Griegi Festivalil 2009, 2010. aastal korraldati heategevuskontsert Väike-Maarja kiriku taastamiseks.
Kolmel suvel oli Solare kaastegev Rakvere Teatri ja Pärnu Endla Teatri vabaõhulavastuses “Vargamäe kuningriik”, osaleti ka Rakvere Teatri suvelavastuses “Vennad Lõvisüdamed”, kus kehastati Kirsioru ja Kibuvitsaoru rahvast.
Tänavu peetud kammerkooride võistulalmisel pälviti B-kategooria III koht.
Kõlab: Mart Saar – “Vihmakõne, vellekõne”, dirigent Elo Üleoja.
Salvestatud Rakvere Eragümnaasiumi saalis möödunud sügisel, toonmeister Raivo Narits.
8. november
Kell 9.55
Musamari Koorikooli neidudekoor, dirigent Tiina Mee.
Musamari Koorikool on loodud selleks, et õpetada lapsi heast muusikast elukestvalt rõõmu tundma.
2006. aasta sügisel tegevust alustanud koorikooli koorikoosseisudes (neidudekoor, lastekoor, mudilaskoor ja noorem mudilaskoor) ning ettevalmistusrühmades laulab kokku üle 150 lapse ja noore.
Neidudekooride võistulalmisel saavutati märtsis A-kategooria III koht.
Kõlab: Thomas Jennefelt – “Virita Criosa”, dirigent Tiina Mee.
Salvestatud Ester Mägi juubelisünnipäevale pühendatud naiskooride võistulaulmisel tänavu märtsis, toonmeister Kaspar Karner.
Kell 14.55
Eesti Teaduste Akadeemia naiskoor, dirigent Andrus Siimon.
Eesti Teaduste Akadeemia naiskoor loodi professor Arvo Ratassepa eestvedamisel 1959. aastal.
Koor on olnud mitmete koorijuhtide töötada, alates 2006. aastast on koori ees Andrus Siimon. Koori repertuaar on ulatuslik ja mitmekesine, ulatudes läbi ajastute ning sisaldades nii vaimulikku kui ilmalikku muusikat. Lauldakse väike- ja suurvorme, klassikalisi ja kaasaegseid, samuti Eesti koorimuusikat, Euroopa kunstmuusikat ja teiste rahvaste muusikat.
Koori on tema pika eksisteerimise ajal palju jäädvustatud, juba Eesti Raadio fonoteegis leidub pea 400 erinevat nimetust.
Kõlab: Olav Ehala / Leelo Tungal – “Põlev puu”.
Dirigent Andrus Siimon, klaveril saadab Tiina Renser.
Salvestatud koori 50. aastapäeva kontserdil Mustpeade Majas novembris 2009, toonmeister Aili Jõeleht.
Kell 18.55
Kaarli kiriku kontsertkoor, dirigent Mikk Üleoja.
Kaarli koguduse kontsertkoor on asutatud 1989. aastal Marika Kahari ja Piret Aidulo eestvedamisel.
Koori peadirigentideks on olnud professor Ene Üleoja (1991-1998), Heli Jürgenson (1999-2003) ning alates 2003. aasta sügisest Mikk Üleoja. Abidirigendiks on koori loomisest peale koguduse peaorganist ja muusikajuht Piret Aidulo.
Koori repertuaari kuulub erinevate ajastute vaimulik muusika, tähtis osa on Eesti heliloojate kirjutatud teostel. Suurvormide esituseks on heidetud ühte teiste kollektiividega.
Üllitatud on kaks heliplaati Urmas Sisaski Eesti Missaga ning Cyrillus Kreegi seatud rahvapäraste koraaliviiside tüütlustega.
Laulmise kõrval peetakse oluliseks ka suhteid sõpradega teistest riikidest.
Kõlab: Johannes Kappel – “Jehoova, mu karjane”.
Dirigent Mikk Üleoja.
Salvestatud Eesti Vabariigi 87. aastapäeva pidulikul jumalateenistusel Kaarli kirikus 24. veebruaril 2005. Toonmeister Maido Maadik.
9. november
Kell 9.55
Kalevi Kammerkoor, dirigent Erki Meister.
Kalevi Kammerkoor käib koos juba 15ndat hooaega ja alates koori loomisest on selle eesotsas seisnud dirigent, helilooja ja kunstnik Erki Meister.
Kalevi Kammerkoori võib iseloomustada kui kooslust rõõmsatest inimestest, kellele meeldib väga laulda, bändi teha, pildistada, filme kerida, reisida, maalida ja tegeleda toredate seltskondlike tegevustega.
Koosöös Klassikaraadioga on lähiajal on ilmumas heliplaat “Seto Sümfoonia Peko”, mille muusika autor on Erki Meister.
Seto Sümfoonia on kirjutatud Seto lauluema Anne Vabarna lauldud eepose “Peko” põhjal. Kaheksaosalises sümfoonias on kandev roll klassikalisel kammerorkestril, teose helivärve on rikastatud rahvapillidega, lisaks Kalevi kammerkoorile ja orkestrile osaleb ettekandes neli solisti Oliver Kuusik, Urmas Põldma, Valnar Neidre ja Ain Alabert ning tekste loeb Merle Jääger.
Eepos algab Seto vägimehe, kuninga ja pooljumala Peko sünniga ja kulgeb läbi tema elu kuni uinumiseni kohas, kus täna seisab Petseri klooster. “Peko” sümfooniat dirigeerib Hirvo Surva.
Kõlab: katkend “Peko” sümfooniast.
Stuudiosalvestus kevadest 2011. Toonmeister Tanel Klesment.
Kell 14.55
Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, dirigent Triin Koch.
Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoori näol on tegu Eesti ühe vanima naiskooriga, koori keskmine vanus on 24, 35 eluaastat.
1940ndatel alguse saanud amatöörkoorist on tänaseks välja kujunenud uhke kollektiiv, vaatamata keerulisele ajale leitakse oma ridadesse ikka lauluarmastajad neide, kes ei pea paljuks mitu aastat järjest kahel korral nädalas proovis käia.
Lisaks kontsertidele kodumaal viiakse muusikat laia ilma, tänavu kevadel külastati Kanadat.
Koori kuulumine annab võimaluse tutvuda maailmaga, mille märksõnadeks on koos tegemine, koos musitseerimine, koos kasvamine. Kooris loodud sõprussidemed jäävad tihtipeale elueagseteks ja koorist saadud muusikaline kogemus vormib igast naiskoori lauljast asjatundliku kontserdikülastaja.
Kahel viimasel aastal on toimunud koostööst lavastaja Anne Türnpuga on kasvanud välja veel üks naiskooris laulmisega kaasnev nüanss – naiseks kasvamine ja naiseks olemine.
Kõlab: Aare Kruusimäe / Debora Vaarandi – “Ööviiul” tsüklist “Kaks armastuslaulu naiskoorile” (pühendusega Triin Kochile).
Stuudiosalvestis juunist 2012, toonmeister Tanel Klesment.
Kell 18.55
Paide Gümnaasiumi segakoor, dirigent Anne Toomistu.
Paide Gümnaasiumi segakooris laulab igal õppeaastal 30-35 X-XII klassi õpilast.
Koori eesmärk on anda musikaalsetele lastele võimalus enda läbi ühislaulmise arendada ning anda aktiivne panus kohalikku kultuurikeskkonda. Nii on traditsioonilised esinemised jõuluootekontserdil Paide Püha Risti kirikus ja kevadkontserdil Paide Kultuurikeskuses, oluliseks peab koor ka ülesastumisi kodulinna tähtpäevadel.
2011. aasta noorte laulu “Maa ja ilm” ettelaulmisel omistati koorile I kategooria.
Paide Gümnaasiumi segakoori dirigent on kooli muusikaõpetaja Anne Toomistu. 2012 aasta märtsikuus toimunud VIII koolinoorte segakooride konkursil saadi B-kategoorias III koht ja Rapla valla noortevolikogu eripreemia.
Kõlab: Piret Rips-Laul / Leelo Tungal – “Sinu aja kaja”.
Kaastagev Paide Muusikakooli sümfoniettorkestri kvintett, dirigent Anne Toomistu.
Salvestus konkursilt, toonmeister Kaspar Karner.
Saated on järelkuulatavad Klassikaraadio kodulehel Koorilaulukuu rubriigis.
Toimetaja Marge-Ly Rookäär.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.