Uut lugemisvara raamaturiiulilt sarjas “Uus raamat” tutuvustab Peeter Helme. Saated on eetris reedeti kell 12.30 ja laupäeviti kell 11.05.
Peeter Helme (pildil) on kriitik ja kirjanik, kelle sulest on ilmunud romaanid “Puudutus” (2007), “September” (2008), “Varastatud aja lõpus” (2011), “Tuleviku mäletajad” (2013) ja näidend “Eestlaste endeemilistest haigustest” (Looming nr. 12, 2009) ning arvukalt kirjanduskriitikat Eesti ajakirjanduses.
Ta on töötanud Eesti Instituudis, EMTA Lavakunstikoolis kirjandusõppejõuna ning kirjandustoimetajana ajalehes KesKus ja Eesti Ekspress.
2014. aasta algusest töötab Helme Vikerraadios kultuuritoimetajana.
Klassikaraadios tutvustab Peeter Helme uusi raamatuid. Saade on eetris reedeti kell 12.30 ja laupäeviti kell 11.05.
Reedel, 3. aprillil kell 12.30, kordusena laupäeval, 4. aprillil kell 11.05
Germano Zullo, Albertine – ‟Väike lind”
Tõlkinud Leelo Märjamaa. Draakon & Kuu, 2015. 64 lk.
Kuigi see raamat sisaldab vaid kakskümmend lauset, on ometi tegu suure, sügava ja südamliku kirjandusega, kus tekst ja pildid räägivad korraga ühte, ja ometi nii erinevat lugu, kust väike laps ja täiskasvanu võivad leida korraga ühe ja sama, aga võib-olla ka väga erineva sõnumi.
Reedel, 27. märtsil kell 12.30, kordusena laupäeval, 28. märtsil kell 11.05
Maret Tamjärv – ‟Keldriraamat”
Hea Lugu, 2014. 232 lk.
Põhiliselt maakeldritele pühendatud raamat annab ülevaate Eesti keldrite saamisloost, arhitektuuriloolisest väärtusest ja kohast talumajapidamises ning jagab lõpetuseks ka juhiseid kartuli ja juurviljade säilitamiseks.
R 6. veebruar kell 12.30, L. 7. veebruar kell 11.05
Jan Kaus – “Ma olen elus”
Tuum, 2014. 280 lk.
Jan Kausi viies romaan on vaieldamatult tema parim – jälgides ühe eesti perekonna lugu üle mitme põlvkonna ning hoides kogu aeg lugu kindlas ideelises fookuses on Kaus loonud läbilõike tänapäeva Eesti ühiskonnast ja selle probleemidest. Karakterid on veenvad, tegevus põnev ning teosesse jagub kirge, huumorit, traagikat ja lootust.
R 30. jaanuar kell 12.30, L. 31. jaanuar kell 11.05
Kairi Look, Elina Sildre – “Peeter, sõpradele Peetrike”
Tänapäev, 2014. 57 lk.
Vahva jõulu- ja lasteaialugu on iseenesest üsna lühike lugemine, kuid tänu Elina Sildre värvilistele ja suurtele illustratsioonidele, mis toetavad ja täiendavad teksti, pakub “Peeter, sõpradele Peetrike” väikesele lugejale kindlasti palju avastamisrõõmu.
R 23. jaanuar kell 12.30, L. 24. jaanuar kell 11.05
Mart Kadastik, Katariina Tammert – “Paarismäng”
Varrak, 2014. 309 lk.
Kahe autori – noorema naise ja vanema mehe – kahasse kirjutatud raamat räägib vanema mehe ja noorema naise armastusest. Vaheldumisi esitatud peatükkides kirjutab kumbki autor mina-vormis ning sellest tuleneb teose mõningane ebaühtlus, mis samas lisab usutavust. Teose teeb huvitavaks ka selge ülesehitus ja puänt.
R 16. jaanuar kell 12.30, L. 17. jaanuar kell 11.05
Udo Uibo – “Sõnalood”
Tänapäev, 2014. 215 lk.
Kust tulevad sõnad krants ja kammajaa? Mis keelest on pärit sõna manguma ja kuidas läks käibele sõna tuvastama? Neid ja teisi põnevaid ning naljakaid lugusid eesti keele ajaloost sisaldab Eesti Keele Instituudi leksikograafi ja tõlkija Udo Uibo etümoloogiliste vestete raamatus.
R 12. detsember kell 12.30, L. 13. detsember kell 11.05
Mihkel Nummert – “A. Kirjad”
Varrak, 2014. 191 lk.
Omapärase puändiga kolmest loost ja nende vahepaladest koosnev raamat, milles autor demonstreerib enda oskust kirjutada eri stiilis ja eri registris ning teeb seda kõike selleks, et avaldada jutustajahääle tausta ja psühholoogiat.
R 5. detsember kell 12.30, L. 6. detsember kell 11.05
Timo Porval, Tarvi Tiits – “Just nii, härra seersant!”
Lifedive, 2014. 348 lk.
Kahe Pioneeripataljoni reservisti mälestustel põhinev lugu ajateenija elust on ühtaegu meelelahutuslik ja praktiline – autorid räägivad häbenemata tehtud ja kohatud tobedustest ning jagavad samas ka praktilisi näpunäiteid tulevasele ajateenijale või lihtsalt inimesele, et pole kaitseväe eluga kursis.
R 28. november kell 12.30, L. 29. november kell 11.05
Liis Koger – “Igaviku kingad”
ERP, 2014. 52 lk.
Noore autori kolmas luulekogu sisaldab tekste, mida võib nimetada enesekaemuslikuks mõtte- ja armastusluuleks. Autorile meeldib mängida sõnade tähendustega ning lükkida teineteise otsa ootamatuid kujundeid, ei puudu ka flirt tänapäeval haruldase lõppriimiga.
R 21. november kell 12.30, L. 22. november kell 11.05
Haldi Normet-Saarna – “Kati ja teised”
Pildid joonistanud Kadri Ilves. Tänapäev, 2014. 71 lk.
Kaunilt illustreeritud lasteraamatus jälgib autor nelja-aastase Kati, tema vanaisa ja Juliuse naljakaid äpardusi ühe aasta vältel nii, et üks peatükk kujutab endast ühte kalendrikuud ja ühte äpardust: olgu selleks siis vanaisa ülikonna rikkumine või juhuslikult rannas kohatud spordifanaatikust proua solvamine.
R 14. november kell 12.30, L. 15. november kell 11.05
Rein Veidemann – “Arkaadia öö”
Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 214 lk.
Selles esseistlikus teoses segunevad kirjandus ning elu – osalt fabuleeritud, osalt autori enese oma – üheks, kohati rabedalt tegelikkust kriipivaks, kohati aga sulnilt poeetiliseks tervikuks.
R 7. november kell 12.30, L. 8. november kell 11.05
Anya von Bremzen – “Kokakunsti eripäradest nõukogude korra tingimustes”
Tõlkinud Kreet Volmer. Tänapäev, 2014. 376 lk.
Lääne inimesele sovetlikku elukorraldust selgitava teose tugevaim külg pole mitte halenaljakad lood NSV Liidu armetust toidukultuurist, vaid lugu Ameerikas elava juudi-vene autori suguvõsast, kus leidub nii revolutsionääre kui dissidente, nii spioone kui taksojuhte.
R 31. oktoober kell 12.30, L 1. november kell 11.05
Charles Baudelaire – “Mu alasti kistud süda”
Tõlkinud Kristjan Haljak. Loomingu Raamatukogu nr. 30/2014. 85 lk.
Dekadentliku luuletajana tuntud autor avab end peamiselt iseenda tarbeks tehtud märkmetes, kust vaatab vastu kõhklev ja erinevaid, kohati vastandlikke taotlusi ihalev kirjanik.
R 24. oktoober kell 12.30, L 25. oktoober kell 11.05
Kaur Riismaa – “Teekond päeva lõppu”
Näo Kirik, 2014. 63 lk.
Viiendas luulekogus on Riismaa varasemaga võrreldes kergem ja lüürilisem, pikk ja põhjalik narratiiv on teinud ruumi tunderännakutele, mida siiski ühendab autorihääl, kes juhib lugeja läbi ühe päeva, mida võib võtta ka nii elu kui ka kogu evolutsiooniprotsessi sümbolina.
R 17. oktoober kell 12.30, L 18. oktoober kell 11.05
Boriss Jevsejev – “Kitsas elulint”
Tõlkinud Kristiina Mänd. Loomingu Raamatukogu 26-27/2014. 99 lk.
1974. aastast kuni Nõukogude aja lõpuni avaldamiskeelu all olnud autori seitsmest novellist koosnev kogu on rännak läbi 1990ndate ja 2000ndate aastate alguse Venemaa – kohtame siin kaost ja vaesust, sõjaveterane ja -veterane ning Hruštšovi-aegse lapsepõlve unistusi ja Jeltsini-Venemaa tegelikkust.
R 10. oktoober kell 12.30, L 11. oktoober kell 11.05
Tõnis Vilu – “Ilma”
Tuum, 2014. 59 lk.
Tõnis Vilu teine luulekogu on selge, sünge ja lohutu – autori heas ja puhtas keeles tekstid manavad huku poole teel olevat maailma, milles on peamiselt kohta ainult lagunemisele. Kuid see lagunemine on mitmetitõlgendatav, Vilu tekstid on avatud ja see ta autorina põnevaks teebki.
R 3. oktoober kell 12.30, L 4. oktoober kell 11.05
Blake Crouch – “Wayward Pines III. Viimne linn”
Tõlkinud Andreas Ardus. Helios, 2014. 224 lk.
Lõpplahenduseni jõuab ulmeline põnevustriloogia, mille esimene osa ilmus eesti keeles möödunud aasta sügisel ja teine osa tänavu aasta alguses. Lugejat osavalt lõa otsas hoides tõmbab autor otsad kokku ja annab vastused lahtistele küsimustele. Kuid näib, et seda kõike ainult selleks, et jätta võimalus lugu jätkata...
R 26. september kell 12.30, L 27. september kell 11.05
Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski – “Väikemees”
Tõlkinud Veiko Belials. Orpheuse Raamatukogu 2/2014. Fantaasia, 2014. 157 lk.
Vene ulmeklassikute üks häirivamaid teoseid on ühelt poolt tunnistus autorites aja jooksul süvenenud pessimismist. Teisalt on tegu ka ühe vendade Strugatskite kõige meisterlikuma teosega, kus judinaidtekitavalt kirjeldatakse mitteinimlikku mõtlemist niivõrd, kuivõrd inimene on selleks suuteline.
R 19. september kell 12.30, L 20. september kell 11.05
Walter Benjamin – “Lapsepõlv Berliinis 1900. aasta paiku”
Tõlkinud Mati Sirkel. Loomingu Raamatukogu 9-11/2014. 150 lk.
Üks 20. sajandi mõjukamaid juudi-saksa mõtlejaid meenutab siin raamatus mitte ainult lapsepõlve nüüdseks suuresti nii kultuuriliselt kui füüsiliselt kadunud Berliinis, vaid ka täiskasvanueas ette võetud reise teistesse Euroopa linnadesse, tehes seda talle omase keeletundlikkuse ja õrnusega.
R 12. september kell 12.30, L 13. september kell 11.05
Paul Raudsepp – “Pulma Pauli pajatused. 1924-1958”
Randivälja Külaselts, 2014. 144 lk.
Vahetult ja muhedalt jutustatud ning hästi toimetatud Tori kandi külamehe elulugu annab lisaks nostalgilistele pilguheidetele praeguseks kadunud külaellu isikliku ja siira vaate ka mõnedele Eesti ajaloo raskeimatele aastatele.
R 5. september kell 12.30, L 6. september kell 11.05
Jürgen Rooste – “Suur sume, suur tume”
Verb, 2014. 80 lk.
Viljaka autori järjekordne luulekogu on pühendatud armastusele – oma kunagisest vihasest sotsiaalsusest ja urbanistliku elulaadi (pahupoole) kirjeldamisest on autor täielikult loobunud ning lugeja ette astub lüüriline armastaja.
R 29. august kell 12.30, L 30. august kell 11.05
Lauri Pilter – “Vilekoor ja teisi jutte”
Tuum, 2014. 152 lk.
Õieti polegi Pilteri kolmas raamat jutukogu, vaid omavahel seotud novellidest koosnev tervik, milles autori alter ego jutustab ühe Läänemaa rannarootsi küla elust ning selle elanikest – nii praegustest kui kunagistest.
R 20. juuni kell 12.30, L 21. juuni kell 11.05
John Banville – “Varjutus”
Tõlkinud Krista Kaer. Varrak, 2014. 200 lk.
“Varjutus” on esimene osa John Banville’i Alex Cleave’i triloogiast, kuhu kuuluvad veel “Surilina” ja “Vana valgus”. Teose nimikangelane on läbipõlenud teatrinäitleja, kes otsib vastust küsimusele, miks on ta elu läinud nii, nagu see on läinud ning kas mõnda viga on võimalik veel eluõhtul heastada.
R 13. juuni kell 12.30, L 14. juuni kell 11.05
Kurt Vonnegut – “Ajavärin”
Tõlkinud Tiina Randus, värsid tõlkinud Mihkel Mõisnik. Tänapäev, 2014. 208 lk.
1997. aastal originaalis ilmunud teos on korraga nii lugu kirjanik Kurt Vonneguti kui ka kirjanik Kilgore Trouti elust. Vonneguti loomingut tundvale lugejale ei paku romaan ehk kuigi palju uut, kuid seda enam leiab siit äratundmisrõõmu ja vanu tuttavaid.
R 6. juuni kell 12.30, L 7. juuni kell 11.05
C. K. Stead – “Risk”
Tõlkinud Rebekka Lotman ja Valner Valme. Varrak, 2014. 238 lk.
Uus-Meremaa kirjanduse grand old man kirjutab oma romaanis elust, armastusest ja keskeakriisi ületamisest. Kuid laiemas mõttes on selle suure selguse ja läbinägelikkusega kirjutatud teose puhul tegu ka ülevaatega Lääne tsivilisatsioonist kaksiktornide ründamisest panganduskriisini.
R 30. mai kell 12.30, L 31. mai kell 11.05
Arkadi ja Boriss Strugatski – “Tigu nõlvakul”
Tõlkinud Tatjana Peetersoo. Fantaasia, 2014. 224 lk.
Ulmeklassikute vast kõige kummalisemal teosel on ka veider avaldamislugu ning varem on eesti keeles ilmunud selle kahest liinist koosneva teose vaid üks liin. Viimaks on teos tervikuna eesti lugeja ees.
R 23. mai kell 12.30, L 24. mai kell 11.05
Kristīne Želve – “Juukselõikaja-tüdruk”
Tõlkinud Hannes Korjus. Loomingu Raamatukogu 12-13/2014. 75 lk.
Kirjandusfestivali HeadRead külastava 1970. a. sündinud Läti prosaisti ja filmirežissööri jutukogust leiab Eesti lugeja korraga nii äratundmisrõõmu kui ka avastamisväärset, nii tuttavat kui tundmatut. Õhukese valimiku lõpus jääb aga kurb tunne – oleks tahtnud veel.
R 16. mai kell 12.30, L 17. mai kell 11.05
A. S. Byatt – “Lumm”
Tõlkinud Krista Kaer. Varrak, 2013. 632 lk.
Öeldes, et see raamat jutustab kirjandusteadusest, võib pelutada nii mõndagi lugejat, kuid oma mahuka romaaniga tõendab tänavu kirjandusfestivalil HeadRead esinev Briti autor, et kirg ja armastus võivad peituda kõige ootamatumates kohtades.
R 9. mai kell 12.30, L 10. mai kell 11.05
Koostanud Harrys Puusepp – “Kaitsepolitseiameti aastaraamat 2013”
Kaitsepolitseiamet, 2014. 39 lk.
Tänavu 16. korda ilmunud Kapo aastaraamat ei anna ilmselt alust arvukatele spekulatsioonidele, kuid mõjub seda asjalikuma, informatiivsema ja kaalukamana, andes ülevaate nii vene äärmuslusest Eestis, küberjulgeolekust, rahvusvahelisest terrorismist kui paljust muust, mis on Eesti julgeoleku seisukohalt oluline.
R 2. mai kell 12.30, L 3. mai kell 11.05
Mihkel Kunnus – “Roheline süü”
Jumalikud Ilmutused, 2014. 164 lk.
Ühe teravaima sulega noorema põlve eesti esseisti ja kriitiku artiklikogust saab lugeda nii ilmunud kui ilmumata materjali. Teemadering ulatub kunstist poliitikute eetikakoodeksini ning energeetikaprobleemidest katoliikliku filosoofiani.
R 25. aprill kell 12.30, L 26. aprill kell 11.05
Jana Maasik – “Seotus”
Hea Lugu, 2013. 242 lk.
Tänapäeva Kanadast alguse saav lugu ühe Eesti perekonna saatusest viib üleminekuaastate Eestisse ja Soome ning võtab korraga vaatluse alla nii luhtunud armastuse, lähedase inimese kaotuse kui igapäevased toimetulekuprobleemid.
R 18. aprill kell 12.30, L 19. aprill kell 11.05
Jüri Kolk – “Teisipäevamaa”
Jumalikud Ilmutused, 2014. 150 lk.
Prosaisti, luuletaja ja õlletehase ekspordispetsialisti viies teos koondab 50 lühikest proosapala, mis žanriliselt ulatuvad kunstmuinasjuttudest argipäevakriitikani andes põhjaliku, kuigi moriibsevõitu ülevaate autori maailmapildist.
R 11. aprill kell 12.30, L 12. aprill kell 11.05
Blake Crouch – “Wayward Pines. II osa”
Tõlkinud Andreas Ardus. Helios, 2014. 298 lk.
Möödunud sügisel ilmunud müstilise põnevusloo järg ei vea ootusi alt - kuigi romaani esimene osa lõppes ootamatu paljastustusega, suudab Crouch põnevust hoida ka selles osas ning lõpetada kõige huvitavama koha pealt, jättes lugeja uut järge ootama.
R 4. aprill kell 12.30, L 5. aprill kell 11.05
Ülo Mattheus – “Tema salajane palve”
Tuum, 2013. 208 lk.
Viljaka autori unenäolist teost võib nimetada sümbolistlikuks, filosoofiliseks või näiteks ka budistlikuks romaaniks, kuid nimetusest sõltumata, on see Eesti Kultuurkapitali kirjandusauhinnale kandideerinud romaan ühtviisi lummav ja põnev lugemine elust, ajast ja armastusest.
R 28. märts kell 12.30, L 29. märts kell 11.05
Emmi Itäranta – “Vesi mäletab”
Tõlkinud Kadri Jaanits. Koolibri, 2014. 212 lk.
Soome autor suudab oma hoiatuslikus ulmeromaanis luua usutavalt hirmutava ja võõrapärase pildi tuleviku ühiskonnas, kus napib magevett ja mida valitsevad seega jõud, kel on võim vee allikaid ja jagamist kontrollida.
R 21. märts kell 12.30, L 22. märts kell 11.05
Elise Puls – “Imelised naerupommid”
Tänapäev, 2014. 95 lk.
1991. aastal sündinud autori debüütkogumik sisaldab omapäraseid, kohati grotesksevõitugi kunstmuinasjutte lastele, mille on illustratsioonidega varustanud Kertu Sillaste.
R 14. märts kell 12.30, L 15. märts kell 11.05
Joel Haahtela – “Kadumispunkt”
Tõlkinud Piret Saluri. Loomingu Raamatukogu 4-5/2014
Psühhiaatrist soome kirjaniku kolmas eestindus on lühiromaan, milles autori elu seguneb ilukirjandusega, moodustades kummastava poeetilise omailma, mis ei jäta ühtki lugejat külmaks.
R 7. märts kell 12.30, L 8. märts kell 11.05
Imre Siil – “Lühiromaan ja karused lood”
Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 213 lk.
Veidi ebaühtlane kogumik annab siiski hea ülevaate nii autori erinevatest kirjutusstiilidest kui ka lapsepõlvest 1950ndatel ning ülikooliajast 1970ndate Tartus – viimast EPA üliõpilase pilgu läbi, mida Eesti kirjanduses liiga tihti ei kohta.
R 28. veebruar kell 12.30, L 1. märts kell 11.05
Anders de la Motte – “[bubble]”
Tõlkinud Kadri Papp. Tänapäev, 2014. 399 lk.
Endise politseiniku ja IT-firma turvaülema Mängu-triloogia tormakas finaal pakub midagi nii seikluse- ja vandenõujanulistele kui ka neile, kes loevad sedasorti märuli- ja põnevusromaane, et uurida nende tehnikat.
R 21. veebruar kell 12.30, L 22. veebruar kell 11.05
Kaur Riismaa – “Metamorfoosid”
Jumalikud Ilmutused, 2013. 110 lk.
1986. aastal sündinud luuletaja neljas luulekogu sisaldab küll reeglina lühikesi, isegi nappe tekste, kuid õhulisusest on siin raske rääkida – tekstid on mõttetihedad, kaldudes keeleksperimentidesse ja väga isiklikesse allusioonidesse.
R 14. veebruar kell 12.30, L 15. veebruar kell 11.05
Tiit Aleksejev – “Kuningad. Näidend aastast 1343”
Loomingu Raamatukogu 1/2014. 73 lk.
Aasta esimeses Loomingu Raamatukogus läheb ajaloolase haridusega Aleksejev Eesti keskaja kallale, aga samas ei lähe ka, sest Jüriööst kõnelev teravmeelne näidend kõneleb vähemasti sama palju ka Eesti tänapäevast, poliitilisest kemplemisest ja soovimatusest näha laiemat maailma meie ümber.
R 7. veebruar kell 12.30, L 8. veebruar kell 11.05
Rein Raud – “Vanem. Paksem. Tigedam”
Mustvalge, 2013. 164 lk.
Veerandsajast peamiselt päris lühikesest loost koosnevas proosavalimikus tõestab Raud järjekordselt, et ta on lühikese vormi meister. Reegel on: mida lühem on kogumiku tekst, seda löövam ja tihedam ta on. Selliseid tekste siin jagub.
R 31. jaanuar kell 12.30, L 1. veebruar kell 11.05
Jan Kaus – “Vasaraheitja”
Jumalikud Ilmutused, 2013. 92 lk.
Spordist luuletamine on mulle alati veider tundunud, kuid Jan Kaus teeb seda vaimukalt ning ega ta siis ainult spordist kõnele, vaid igast nähtusest, mille kohta on õige tema enese sõnadega öelda: “ärgem jaurakem / asugem tegude juurde”.
R 24. jaanuar kell 12.30, L 25. jaanuar kell 11.05
Gregor Elm – “Karvane metseesel”
Jumalikud Ilmutused, 2013. 240 lk.
Meremehest kirjaniku kolmas romaan räägib armastusest. Samas pole tegu mingi tavalise armastusromaaniga – pigem võiks teost, mille autor näib sihilikult kõrvale jätvat õigekirjareeglid ja elementaarsed stiilivõtted, pidada punkarmastusromaaniks.
Ja see toimib igati värskendavalt.
R 17. jaanuar kell 12.30, L 18. jaanuar kell 11.05
Andra Teede – “Ühe jalaga põhjas”
Kite, 2013. 54 lk.
1988. aastal sündinud ja juba 17-aastaselt debüteerinud poetessi viies luulekogu mõjub kõige paremas mõttes täiskasvanulikult – tegu on läbikomponeeritud, üsna ühtlaselt tugevatest tekstidest koosneva raamatuga, mille teemadering koosneb armastuse ja põhjamaiste linnade ümber.
R 10. jaanuar kell 12.30, L 4. jaanuar kell 11.05
Timur Vermes – “Ta on tagasi”
Tõlkinud Piret Pääsuke. Kunst, 2013. 325 lk.
Saksamaal bestselleri staatusesse tõusnud ja elevust tekitanud romaani peategelane on ei keegi muu kui Adolf Hitler, kes kummalise ajarännu läbinuna ilmub 2011. aasta Berliini ning kelle silme läbi lugeja tema karjääri läbi Saksa meelelahutustööstuse ning teravat-tabavat ühiskonnakriitikat näeb.
R 27. detsember kell 12.30, L 28. detsember kell 11.05
Orson Scott Card – “Enderi mäng”
Tõlkinud Juhan Habicht. Draakon ja Kuu, 2013. 335 lk.
Ulmeklassikasse kuuluva romaanitsükli esimese osa teine eestikeelne uustrükk on hoogne ja sisimas sügavalt traagiline lugu poisist, kelle karmiks saatuseks on päästa planeet Maa ja kogu inimkond – ning teha seda veel suuresti enda teadmata, temaga manipuleerivate täiskasvanute tööriistana.
R 20. detsember kell 12.30, L 21. detsember kell 11.05
Koostanud Margit Adorf – “Mullast oled sa võetud. Maajuttude kogumik”
Pegasus, 2013. 228 lk.
Seitsmeteistkümne eesti autori maateemaliste lühijuttude kogu sisaldab nii väga erineva taseme kui väga erineva suunitlusega tekste.
Siit leiab nii kainet realismi kui ulme piiril värelevaid tekste, nii maaelu idealiseerivaid kui selle kolklust kiruvat materjali, mida kõiki ühendab pealkirjas väljendatud mõte.
R 13. detsember kell 12.30, L 14. november kell 11.05
Tarmo Tuule – “Mine värsse!”
Ajakirjade Kirjastus, 2013. 47 lk.
Kaanetekstil tituleerib luuletaja Jürgen Rooste käesoleva kogu autori eesti absurdiluule põrandaaluseks klassikuks ning kuigi ametlikult kirjastatud autorit on raske pidada põrandaaluseks, on tegu tõesti suuresti avastamata lühivormitalendiga.
R 6. detsember kell 12.30, L 7. november kell 11.05
Paavo Matsin – “Sinine kaardivägi”
Lepp ja Nagel, 2013. 103 lk.
End ise muuhulgas ka alkeemikuks tituleeriva autori uudisteos kätkeb endas küll vihjeid sellele omapärasele distsipliinile, kuid on sisult siiski selge ja lööv seiklusromaan, kus Riia buršid peavad Kuramaa hertsogi jänkutüdrukute kaasabil võitlema kottpükstest pimeduse jõududega.
R 29. november kell 12.30, L 30. november kell 11.05
Blake Crouch – “Wayward Pines”
Tõlkinud Andreas Ardus. Helios, 2013. 263 lk.
Ameerikas bestselleriks tõusnud teose autor ütleb ise saatesõnas, et tema romaan – pikema tsükli esimene osa – on kummardus kultustelesarjale „Twin Peaks“ ning ei selle omaaegse kultussarja austajad ega lihtsalt müstiliste ja haaravate põnevuslugude austajad ei pea pettuma.
22. november kell 12.30, L 23. november kell 11.05
Sveta Grigorjeva – “Kes kardab Sveta Grigorjevat?”
Värske Rõhk, 2013. 86 lk.
Noorte kirjandusajakirjas Värske Rõhk debüteerinud autori esimene luulekogu on ühtaegu tihe ja kerge, raske ja kerge. elles on nii filosoofilisi, kaasamõtlema sundivaid tekste kui ka tundevälgatusi, mis äratavad lugejas ära- ja kaasatundmist.
15. november kell 12.30, L 16. november kell 11.05
P. I. Filimonov – “Nekroloogide kirjutamise oskus”
Tõlkinud Katrin Väli. Kite, 2013. 213 lk.
Venekeelse Tallinna kirjaniku esimene eesti keeles ilmuv novellikogu koondab endas viiteteist väga eriilmelist novelli.
Mõni neist on kobavam ja otsivam, mõni küpsem, kuid tervikuna on tegu põneva sissevaatega tänapäeva (Eesti) ellu ja selle tunnetamisse.
8. november kell 12.30, L 9. november kell 11.05
(:)kivisildnik – “Õpetaja ütles”
Jumalikud Ilmutused, 2013.
Luulekogu ja luuleõpik ühes. Kivisildnik selgitab talle omasel karmil ja jõrmil toonil iseenda luuletusi näidetena kasutades, kuidas sünnib luule ning et seda pole sugugi liiga keeruline teha – vaja on vaid tahet, mõistust ja soovi ühendada ootamatu ootamatuga.
R 1. november kell 12.30, L 2. november kell 11.05
Robert Kurvitz – “Püha ja õudne lõhn”
ZA/UM, 2013. 232 lk.
Noore autori debüütromaan tekitab rohkem küsimusi, kui annab vastuseid. Ja vähemalt mõnel juhul pole tegu teadliku tegevusega, mis sunnibki küsima, kas tegu on üleüldse kirjandusega. Kuid sellele küsimusele saab vastata vaid raamatut ise lugedes.
R 25. oktoober kell 12.30, L 26. oktoober kell 11.05
Jürgen Rooste – “Kõik tänavanurkade muusikud”
Näo Kirik, 2013. 109 lk.
Autori järjekordne luulekogu ei torka silma mitte ainult melanhoolsusega, mille poole Rooste on juba mõnda poole teel olnud, vaid seda iseloomustavad ka teadlik laululisus ning temaatiline ühtsus.
R 18. oktoober kell 12.30, L 19. oktoober kell 11.05
Armin Kõomägi – “Minu Mustamäe”
Tuum, 2013. 272 lk.
Autori uue novellikogu kõik lood ei räägi küll Mustamäest, ka ei maksa oodata siit Petrone Prindi “Minu”-sarja tüüpi reisiraamatut, küll aga on pealkirjas mainitud linnaosa telg, mille ümber keerlevad nii autori kui nende tegelaste lood ja mis tihti määrab nende identiteedi.
R 11. oktoober kell 12.30, L 12. oktoober kell 11.05
Vahur Afanasjev – “Eesti vaarao”
Jumalikud Ilmutused, 2013. 144 lk.
Viljaka kirjaniku ja sporaadiliselt muusikuna tegutseva Afanasjevi värske luulekogu mõjubki lugedes veidi nagu laulutekstide kogumik – tihti nostalgilise alatooniga, keelemänge ja täpseid kujundeid pakkuvad tekstid on sageli rütmilised ja varustatud refräänidega.
R 4. oktoober kell 12.30, L 5. oktoober kell 11.05
Marina Elbasaar – “Slummidiplomaadid”
Hea Lugu, 2013. 223 lk.
Stiililt küll tüütult primitiivne raamat avab vaimuka situatsioonihuumori ja pisiasjade hea märkamisega algul elu 1980ndate Eesti kooli- ja tudengielu, hiljem aga välisministeeriumi telgitaguseid ajast, mil Eesti pürgis Euroopa Liitu ja NATOsse.
R 27. september kell 12.30, L 28. september kell 11.05
Helen Kallaste – „Kogutud hetked“
Verb, 2013. 71 lk.
Aastatuhande lõpul rühmituses Tallinna Noored Tegijad Siutsu nime all debüteerinud luuletaja esimene kogu on tihe, terviklik ning nii vormiliselt kui keeleliselt tugev, muutumata seejuures kistud vaimutsemiseks.
R 20. september kell 12.30, L 21. september kell 11.05
Mareike Krügel – “Minu isa tütar”
Tõlkinud Sigrid Reili. Pegasus, 2013. 251 lk.
Noore sakslanna lugu noorest sakslannast – Põhja-Saksa provintsis asuvas ühe-pere-matusebüroos üleskasvamisest jutustav romaan on kerge lugemine tänapäeva inimese eneseotsingutest maailmas, kus ühelt poolt on võimalusi palju, teisalt ei ole kuskile kadunud ühiskonna ootused üksikisikule.
R 13. september kell 12.30, L 14. september kell 11.05
Veiko Belials – “Kogu maailma valgus”
Fantaasia, 2013. 271 lk.
Ulmekirjaniku kauaoodatud kogumik sisaldab nii miniatuure, lühijutte, jutustusi kui ka ühe näidendi, andes hea läbilõike Belialsi viimase kümnendi tegevusest ning mingis mõttes ka ulmežanri hetkeolukorrast Eestis, pakkudes nii koomikat kui traagikat ning nii elusügavust kui ajalikke pildikesi.
L 7. september kell 11.05
Doris Kareva, Jürgen Rooste – “Elutants”
Verb, 2013. 111 lk.
Kareva-Rooste tandem töötab hästi – esimese kõrgkeelsem ja pidulikum hääl sulab hästi kokku teise kõnekeelsema ja argisema tekstiga, moodustades suurepärase valiku dialooge, kus Elu vestleb eri elualade esindajatega.
Soe ja filosoofiline luule.
R 21 juuni kell 12.30, L 22 juuni kell 11.05
Michel Houellebecq - „Kaart ja territoorium“
Tõlkinud Indrek Koff. Varrak, 2013. 428 lk.
Ilmselt kuulsaima elusoleva prantsuse kirjaniku viimane, originaalis 2010. aastal ilmunud ja autori varasemast loomingust tuntud lääne ühiskonna allakäigu ja lagunemise teemat senitundmatult kõrgel tasemel jätkav romaan tõi talle pärast rahvusvahelist edu ja seda saatnud skandaale viimaks ka ihaldatud Goncourti auhinna.
R 14 juuni kell 12.30, L 15 juuni kell 11.05
Karl Ernst von Baer – „Eestlaste endeemilistest haigustest“
Tõlkinud Ülo Torpats. Hea Lugu, 2013. 151 lk.
Loodusteadlase Karl Ernst von Baeri doktoritöö võtab vaatluse alla Eesti maa, rahva ja haigused. Teinekord eestlaste suhtes kriitiliseks peetud kirjutises demonstreerib Baer end tähelepaneliku vaatlejana, kellele on võõrad eelarvamused ja kes tunneb suurepäraselt eesti keelt ja rahvast.
R 7 juuni kell 12.30, L 8 juuni kell 11.05
Indrek Hargla – „Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja“
Varrak, 2013. 405 lk.
Apteeker Melchiori neljanda romaani tegevus viib hiliskeskaegse kloostri salapärasesse maailma, kuid birgitiinide konvendi müüride vahel toimuvate võigaste mõrvade lugu ulatub ajas kaugele ning saladuse lahti muukimiseks tuleb juba vanal Melchioril oma viimasedki jõuvarud proovile panna.
R 31 mai kell 12.30, L 1 juuni kell 11.05
Andrus Kivirähk – „Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust“
Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 388 lk.
Elava klassiku uus romaan on taotluslikult lihtne, jutustades lugusid siin ja praegu, meie ümber elavatest inimestest. Kuigi esmapilgul ambitsioonitu, oskab Kivirähk kätkeda lihtsakoelistesse lugudesse suuri ja liigutavaid tõdesid.
R 24 mai kell 12.30, L 25 mai kell 11.05
Thomas Hettche - "Isade armastus"
Tõlkinud Piret Pääsuke. Eesti Raamat, 2013. 158 lk.
Saksa nüüdiskirjaniku lugu kirjeldab oma endisest naisest ja tütrest lahus oleva isa katset säilitada lähedus oma tütrega. Ühtaeg täpses ja luulelises keeles kirjeldab Hettche tänapäeval üsna levinud katkiste perede katkiseid inimsuhteid, säilitades siiski ka mõned lootusekiired.
R 17 mai kell 12.30, L 18 mai kell 11.05
Rosa Liksom - "Kupee nr 6"
Tõlkinud Kadri Jaanits. Koolibri, 2013. 174 lk.
Sugestiivne ja detailirikas kirjeldus ühe noore soome tüdruku reisist Moskvast Mongooliasse, mida ilmestab nõukogudeaja lõpuperioodi närusus ning temaga ühte kupeed jagava vene töömehe (ja endise kurjategija) kõikuv meelelaad ning kummaline omailm, mis reisi vältel avaneb.
R 10 mai kell 12.30, L 11 mai kell 11.05
Mart Juur - "Jooks ümber Pühajärve"
Menu, 2013. 112 lk.
Mart Juure tekstidest ja Allan Hmelnitski joonistustest koosnevat raamatut nimetab tagakaanetekst küll luulekoguks, kuid pigem on tegu keelenaljade, anekdootide ja pilalaastude kollektsiooniga, kus suure lugemuse ja veel suurema huumorimeelega autor ootamatusi omavahel ühendades lugejat naerutab.
R 3 mai kell 12.30, L 4 mai kell 11.05
Irena Wiley - "Kahekümne aastaga ümber maailma. Kunstisaadik diplomaatia maailmas"
Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 2013. 220 lk.
Poola juuditarist kunstniku ja Ameerika diplomaadi abikaasa elulugu on omapärane segu suurest, tõeliselt ameerikalikust ignorantsusest ja teravmeelsetest psühholoogilistest tähelepanekutest, mis kergitab loori sõdadevahelise välissuhtluse köögipoolele ning mille tegevus toob ka 30ndate lõpu Eestisse.
R 26 aprillil kell 12.30, L 27 aprillil kell 11.05
Scott Hutchins - "Toimiv armastuse teooria"
Tõlkinud Mai Tõnisoo. Tänapäev, 2013. 365 lk.
1974. aastal sündinud ameeriklase debüütromaan räägib nooremas keskeas üksiku mehe elust San Franciscos, armastuse leidmise võimalustest ja selle säilitamise raskustest, tehisintellekti loomisest ning isade ja poegade suhetest. Kõike seda humoorikalt, põnevalt ja empaatiavõimeliselt.
R 19 aprill kell 12.30, L 20 aprill kell 11.05
Heli Künnapas – „Homme on ka päev“
Tänapäev, 2013. 223 lk.
Kirjastuse Tänapäev 2011. aasta romaanivõistlusel äramärgitud tänapäeval valitseva edukultuse suhtes kriitiline töö räägib noore naise eneseotsingutest ning –leidmisest kesk töiseid ja koduseid intriige ning jutustab iseendas selgusele jõudmise raskustest.
R 12 aprill kell 12.30, L 13 aprill kell 11.05
Reet Bobõlski – „Maailma parim tront“
Tänapäev, 2013. 181 lk.
Emakeele- ja kirjanduse õpetaja ning keeleõpikute autori heas keeles ja suures kirjas teos räägib ühes äärelinna mahajäetud majakeses elavast trondist – Norra trollist ema ja Eesti kolli pojast, kes armastab lugemist ja vorstivõileibu.
R 5 aprill kell 12.30, L 6 aprill kell 11.05
Klaus Militzer - "Saksa Ordu ajalugu"
Tõlkinud Mati Sirkel. Atlex, 2013. 222 lk.
Saksa ajaloolase käsitlus ka Eesti jaoks üliolulisel teemal on hea täiendus Eesti ajalugu käsitlevale kirjandusele, pakkudes kohati ehk harjumatut, aga kindlasti värsket perspektiivi Eesti mineviku võtmesündmustele.
N 28 märts kell 12.30, L 30 märts kell 11.05
Siri Hustvedt - "Meesteta suvi"
Tõlkinud Triin Tael. Varrak, 2013. 168 lk.
Norra päritolu Ameerika kirjaniku võluv lühiromaan kujutab endast lisaks ühe abielu loole ka laiemat arutelu meeste ja naiste, aga ka nooruse ja vanaduse ning elu ja kunsti teemal, mida autor teeb talle omase intellektuaalse vaheduse ja stiililise meisterlikkusega.
R 22 märts kell 12.30, L 23 märts kell 11.05
George R. R. Martin - "Vareste pidusöök. Esimene raamat"
Tõlkinud Mario Kivistik. Varrak, 2012. 439 lk.
Uut hooaega alustava telesarja "Troonide mäng" puhul on põhjust lugeda uuesti - või edasi - ka selle aluseks olevaid raamatuid. Viimasena eesti keeles ilmunud osas ei näita intriigid Raudtrooni ümber vaibumise märke ning teos pakub lugemisnaudingut kõigile põnevuse ja romantika huvilistele.
R 15 märts kell 12.30, L 16 märts kell 11.05
Martin Plaser – „Üraski hääl läbi küproki“
Jumalikud Ilmutused, 2013. 85 lk.
Möödunud aastal debüütromaani ilmutanud piraadiküti sulest on nüüd ilmunud luulekogu, milles leiduvaid tekste iseloomustab raamatu koostaja Kaupo Meieli sõnutsi „omajagu jõhker vaade endale, naabritele, elukeskkonnale, mälestustele ja läbielamistele ning perekonnale.“
R 8 märts kell 12.30, L 9 märts kell 11.05
Toimetanud Daniel Franklin ja John Andrews – „Megamuutus: maailm aastal 2050“
Tõlkinud Vahur Lokk. Äripäev, 2013. 316 lk.
Veidi skandaalsevõitu pealkirjaga teos on tegelikult ajakirja The Economist toimetajate artiklikogu, kus ühed tänapäeva meedia kõige helgemad pead püüavad analüüsida seda, milliseks tänapäeva arenguid jälgides võib muutuda maailm järgmise nelja kümnendi jooksul.
R 1 märts kell 12.30, L 2 märts kell 11.05
Juku-Kalle Raid - "Eelarve. Friigikogu rahvuseepos"
Ema ja Isa, 2013. 251 lk.
Riigikogu liikme varem internetis ilmunud päevik tänavuse riigieelarve vastuvõtmisest on, nagu raamatu esitlusel Marek Strandberg ütles, läbilõige mitte ainult Riigikogust, vaid kogu Eesti ühiskonnast, sest täpselt sellised me olemegi, nagu inimesed, kes meid esindavad. Ja see ei tule kunagi paremini välja, kui pingeseisundis.
R 22 veebruar kell 12.30, L 23 veebruar kell 11.05
Kalju Kruusa – „ing ∙ veri ∙ tee“
Säutsipau, 2013. 107 lk.
Tõlkija, kujundaja ja poeedi värske raamat ühendabki Kruusa kõiki kolme loojanatuuri – autori enda kujundatud raamatus on tema enese tekstide kõrval tõlked teda kõnetanud hiina, jaapani ja korea luuletajatelt, kellega Kruusa tekstid peavad ühtaegu isiklikku kui ka suurt, kultuuridevahelist dialoogi.
R 15 veebruar kell 12.30, L 16 veebruar kell 11.05
Juku-Kalle Raid - "Ja teisi luuletusi"
Ema ja Isa OÜ, 2013. 87 lk.
Pigem skandaalse Riigikogu liikme ja sõnaka ühiskonnategelasena tuntud Raid avab oma kolmandas luulekogus ennast ootamatust küljest - melanhoolse, vaat et depressiivsegi poeedina, kellele meeldib mõelda elu kaduvuse ja tühisuse üle.
R 8 veebruar kell 12.30, L 9 veebruar kell 11.05
Wolfgang Ruge - "Tõotatud maa"
Tõlkinud Toomas Huik. Tänapäev, 2013. 288 lk.
Pärast Hitleri võimuletulekut Saksamaalt Moskvasse põgenenud noore kommunist mälestused elust töörahva "paradiisis" - eelkõige aga vangilaagris ja asumisel, kus autor veetis 15 aastat - tulevad ilmselt paljudele Eesti lugejatele tuttavad ette. Seda põnevam ongi vaadata, kuidas vaatleb vintsutusi, mida tuli läbi teha paljudel meie kaasmaalastel, vaatleb üks vabatahtlikult NSV Liitu sattunud inimene.
R 1 veebruar kell 12.30, L 2 veebruar kell 11.05
Tiina Laanem - "Õnnelik jää"
Pegasus, 2012. 154 lk.
Autori esimeses novelli- ja lühijutukogus puutume kokku Eesti eluga, nii nagu ta siin on - täis edukultust, empaatiavõime puudumist ja suutmatust võtta elu rahulikult. Ometi ei ole Laanemi lood troostitud, vaid põimides neisse maagilise realismi või lihtsalt muinasjutuelemente, suudab ta tungida probleemide tuumani ja näidata pealispinna all peituvaid sügavusi.
R 25 jaanuar kell 12.30, L 19 jaanuar kell 11.05
Lois McMaster Bujold - "Relvavennad"
Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak, 2012. 292 lk.
Ulmesaaga järjekordses osas toob autor lugeja kaugest kosmosest sisuliselt koju kätte - 30. sajandi Londonisse, kus sarja peategelase, Miles Vorkosigani ümber hargnevad intriigid pakuvad lugemismõnu nii klassikalise ulme huvilistele kui ka neile, kes tunnevad mõnu elegantsetest lahenduskäikudest.
R 18 jaanuar kell 12.30, L 19 jaanuar kell 11.05
Goran Simić – “Kui sured nagu kass"
Tõlkinud Kätlin Kaldmaa. Kite, 2012. 78 lk.
Inglise keeles kirjutava Bosnia luuletaja kogumik räägib kodumaast, emigratsioonist, sõjast, surmast ja keelest, mida võõrast keelt kasutav autor tajub erilise selgusega ning mis ka eesti keelde vahendatuna ei kaota oma taotluslikku rabedust ja raskust.
R 11 jaanuar kell 12.30, L 12 jaanuar kell 11.05
Vladimir Sorokin – “Tuisk”
Tõlkinud Jüri Ojamaa. Tänapäev, 2012. 182 lk.
Ühe tuntuima ja tunnustatuima vene nüüdiskirjaniku vahel ka novelliks tituleeritud lühiromaan on korraga nii kummardus Vene kirjanduse klassikutele, kui ka halastamatu pila tänapäeva Venemaa aadressil, milles tegelikkus seguneb väljamõeldisega ning huumor armutu süngusega.
R 4 jaanuar kell 12.30, L 5 jaanuar kell 11.05
Jürgen Rooste – “Higgsi boson”
Näo Kirik, 2012. 71 lk.
Käesolev luulekogu on võib-olla üks autori kirjumaid – see sisaldab nii üldisi kui isiklikke, nii rõõmsaid kui kurbi, nii valju häälega laulmiseks kui vaikselt mõttega lugemiseks, nii vabavärsis kui riimilises luules valminud luuletusi.
--------------------------------------------------------------------------------------------
Jürgen Rooste tutvustas uusi raamatuid Klassikaraadios septembrist detsembrini 2012. 
Eesti luuletaja Jürgen Rooste on ajakirjandusmaastikul teada – ta on olnud Sirbis kirjandustoimetaja ja tegevtoimetaja, on Eesti Kirjanike Liidus projektijuht ja teinud luulesaateid Eesti Televisioonile ning Vikerraadiole.
Tema looming on pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastauhinna (luulekogu ja CD “Ilusaks inimeseks” 2006), samuti on talle omistatud Friedebert Tuglase ja Betti Alveri nimelised tunnustused.
Jürgen Rooste loominguline tee algas juba koolipõlves.
“Mäletan, et kolmandas klassis ma kirjutasin ühe teksti, mille nimi oli “Kentaur”, aga selle tekstiga läks pahasti. Selle krahmas üks mu klassiõde laualt ära ja andis õpetajale, aga parajasti oli matemaatikatund ja õpetaja sai kole vihaseks. Mulle tundus, et luuletuste kirjutamine on justkui kuritöö. Siis ma lõpetasin oma kirjanikutegevuse kuueks või seitsmeks aastaks ja hakkasin umbes 10. klassis kirjutama depressiivseid jutte enesetapjatest”, meenutab Rooste ajalehes “Valgamaalane” (24.03.2006).
R 28. september kell 12.30, L 29. september kell 11.05
Veronika Kivisild – “Veronoca Officinalis”
See tükike Eesti luulest, millel pakkuda nii ilu kui ka mõtet: Veronika tekstid kasvavad välja Tallinna tänavaist, Pääsküla majalobudikest, oma lastest ja inimestest ümberringi: see on loodusluule, mis kirjeldab me endi ja me maailma kasvamist.
R 21. september kell 12.30, L 22. september kell 11.05
Tõnu Õnnepalu – “Mandala”
Kaunis ja idülliline maaromaan, tõeline külakirjandus, mille peategelastena figureerivad ka kassid ja lapsed. Eriti kassid. Tõsi küll, siit leiab ka ühe mornivõitu kirjanikuhärra, kes siiski läbi ja lõhki inimene.
R 14. september kell 12.30, L 15. september kell 11.05
Esimest korda on eesti keeles võimalik lugeda pea kogu Pentti Saarikoski luulet: Eesti luuletajad võtsid kambakesi vahendada selle hullu geeniuse tööd. Saarikoski ei esinda vaid iseend, tema luules on koos kirjanduse ajalugu ning 20. sajandi luulehoovused.
Saate “Uus raamat” toimetaja on Karin Suur.
Kuula ka vanemaid raamatututvustusi:
-----------------------------------
Peeter Helme (pildil) on kriitik ja kirjanik, kelle sulest on ilmunud romaanid “Puudutus” (2007) ja “September” (2008), näidend “Eestlaste endeemilistest haigustest” (Looming nr. 12, 2009) ning arvukalt kirjanduskriitikat Eesti ajakirjanduses.
Ta on töötanud Eesti Instituudis, EMTA Lavakunstikoolis kirjandusõppejõuna, teinud Vikerraadios saateid ja toimetab ajalehes KesKus kirjandusteemasid.
Praegu on Helme ajalehe Eesti Ekspress kirjandustoimetaja.
Helme romaan “Varastatud aja lõpus” ilmus 2011. aastal kirjastuselt Tuum.
Klassikaraadios tutvustab Peeter Helme uusi raamatuid reedeti kell 12.30 ja laupäeviti kell 11.05.
R 7. september kell 12.30, L 8. september kell 11.05
Andrus Mölder – “Riigita rahvad. Kaukaasia”
MTÜ Loodusajakiri, 2012. 96 lk.
Õhuke, kuid sellele vaatamata ülipõhjalik teos Kaukaasia väiksemate ja suuremate omariikluseta rahvaste kohta on oluline igaühele, keda huvitab nii päevapoliitika kui ka etnograafilised üksikasjad.
R 31 august kell 12.30, L 1 september kell 11.05
Chris Riddell – “Ottoline läheb kooli”
Tõlkinud Leelo Märjamaa. Draakon ja Kuu, 2012. 172 lk.
Teises Ottoline’i raamatus läheb professionaalsete kollektsionääride tütar koos härra Munroe’ga Teistmoodi Talentide Kooli. Heade illustratsioonidega lasteraamat sobib nii väiksematele kui ka suurematele lugejatele.
R 24. augustil kell 12.30, L 25. augustil kell 11.05
Joel Haahtela – “Liblikakoguja”
Tõlkinud Hille Lagerspetz. Hea Lugu, 2012. 165 lk.
Psühhiaatrist soome kirjaniku unenäoline romaan võtab lugeja kaasa rännakule läbi Saksamaa ja Itaalia Kreeta saarele, kuid veelgi enam on rännakuga peategelase aastakümneid uinunud mälestustesse.
R. 17 august kell 12.30, L. 18 august kell 11.05
Judith Schalansky – “Kaelkirjaku kael”
Tõlkinud Eve Sooneste. Tänapäev, 2012. 176 lk.
Noorema põlve Saksa kirjaniku teos kirjeldab Ida-Saksa provintsilinna kalestunud õpetaja argipäeva, mille kaudu avaneb traagika, mis ei ole võõras ka Eesti lugejale. Jutt käib maapiirkondade tühjenemisest, mis käib käsikäes koolide sulgemisega. Kui mõni sellistes oludes saatuserataste vahele jäänu püüab aktiivselt leida oma elule uut vormi, heitub teine ja sulgeb end inimlikele emotsioonidele.
R. 10 august kell 12.30, L. 11 august kell 11.05
Mihhail Artsõbašev – “Naine, nagu ta seal seisis”
Tõlkinud Ants Paikre. Loomingu Raamatukogu 21-23/2012. 132 lk.
Saja aasta eest ilmudes skandaalsena mõjunud raamatu kaudu avaneb pilguheit nii toonase Vene ühiskonna kui kirjanduse probleemidesse – liberaalsus ja seksuaalse vabaduse otsingud põrkuvad kombekuse ja kitsarinnalisusega ning nii raamatu tegelastes kui autoris on kerge näha lõbujanu propageerijaid, mitte aga inimloomuse süvakihtide uurijaid.
Reede 3. august kell 12.30, laupäev 4. august kell 11.05
Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar – “Eesti etümoloogiasõnaraamat”
Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 792 lk.
Esimene Eestis koostatud ja Eestis ilmuv sõnaraamat eesti keele sõnade päritolust sisaldab üle 6600 märksõna ning kujutab endast erialateadlasele kasulikku tööriista ning annab tavalisele keelehuvilisele võimaluse õppida paremini tundma emakeelt ja selle lugu.
Reede 27. juuli kell 12.30, laupäev 28. juuli kell 11.05
gregorelmik – “Heinapalli nöör”
Jumalikud Ilmutused, 2012. 76 lk.
Gregor Elmi neljas teos ja teine luulekogu koosneb valdavalt lühikestest, löövatest ja suupärastest tekstidest, mille teemadering on kirju, mitmekülgne ning lugejas ootamatuid assotsiatsioone tekitav.
Reede 20. juuli kell 12.30, Laupäev 21. juuli kell 11.05
Saul Bellow – “Dekaani detsember”
Tõlkinud Lauri Saaber. Eesti Raamat, 2012. 319 lk.
Ameerika nobelisti ängistava romaani tegevus hargneb paralleelselt Ceausescu-aegse Bukaresti talvises hämaruses ning Chicago intriigidest tulvil kõrgseltskonnas. Kahte liini seob Ameerika õppejõud, kes viibib seoses oma abikaasa ema surmaga Rumeenias
R 13 juuli kell 12.30 L 14 juuli kell 11.05
Charles King – “Vabaduse viirastus. Kaukaasia ajalugu”
Tõlkinud Jana Linnart. Tänapäev, 2012. 344 lk.
Ameerika ajaloolase populaarteaduslik ülevaade jutustab Kaukaasia ajaloos hetkest, mil Venemaa heitis pilgu oma lõunapiirile kuni kõige uuemate sündmusteni. Libisedes küll mõnest perioodist üle, on tegu siiski laiale lugejaskonnale huvi pakkuva informatiivse koguteosega selle põneva kandi ajaloost.
R 6 juuli kell 12.30, L 7 juuli kell 11.05
Kadri Pettai – “Jaanik(a)”
Tänapäev, 2012. 125 lk.
Ebatavaline lühiromaan põimib endas elemente tavalisest noorteloost, maagilisest realismist ja Eesti rahva mütoloogiast, mis põimitakse kokku enneolematu julgusega, et saada tulemuseks julge ja väga isikupärase maailmanägemise vili.
R 29 juuni kell 12.30, L 30 juuni kell 11.05
Hugo Vaher – “Punk ei ole surnud"
Tänapäev, 2012. 183 lk.
Veidi stereotüüpses, ent hoogsas ja loomuliku dialoogiga lühiromaanis jutustab autor punkarite elust 1980ndate esimese poole Eestis. Noorteloole omaselt keerleb lugu muusika ja armastuse ümber ning arutleb vabaduse ja vastutuse üle.
R 22 juuni kell 12.30, L 23 juuni kell 11.05
Andrus Kasemaa – “Kustutamatud õhtud”
Tuum, 2012. 67 lk.
Noorema põlvkonna luuletaja kolmas luulekogu on sama sugestiivne ja lummav, nagu tema varasemadki teosed, viies lugeja kaasa retkele autori siseilma, milles tänapäev seguneb minevikuga ning tegelikkus ulmadega.
R 15 juuni kell 12.30, L 16 juuni kell 11.05
Norman Manea – “Klounidest: diktaator ja kunstnik”
Tõlkinud Riina Jesmin. Loomingu Raamatukogu 16-17/2012. 84 lk.
Juudi päritolu Ameerika Ühendriikides elav rumeenia kirjanik mõtiskleb kolmes essees diktaatori ja klouni vastandliku ent siiski sarnase rolli, tsensuuri olemuse ning intellektuaali vastutuse üle nii totalitarismi tingimustes, kui ka üldisemas ajaloolises mõttes.
R 8. juuni kell 12.30, L 9. juuni kell 11.05
Marina Palei – “Küla”
Tõlkinud Jaan Ross. Loomingu Raamatukogu 15/2012. 59 lk.
Madalmaades elava vene kirjaniku autobiograafiliste sugemetega suurepärase stiilitajuga jutustus jõuab 1970ndate lõpu suvisest Eestist rääkides välja keerulise küsimuseni üksikisiku ajaloolisest süüst ja vastutusest.
R 1. juuni kell 12.30, L 2. juuni kell 11.05
Rawi Hage – “De Niro mäng”
Tõlkinud Triin Tael. Varrak, 2012. 232 lk.
Liibanoni päritolu Kanada kirjaniku debüütromaani tegevus viib kodusõjaaegsesse Beirutisse, avades ühelt poolt tihti kuivade sõjauudiste taguse maailma lohutut tegelikkust, kuid esitades teisalt ka õõvastava pildi inimeste metsistumisest seadusetuse ja lootusetuse olukorras.
R 25. mai kell 12.30, L 26 mai kell 11.05
Toomas Vint – „Kunstniku elu“
Tulikiri, 2011. 167 lk.
Maali- ja sõnakunstniku novellikogu, mis sisaldab ka autobiograafilisi lugusid, rõõmustab oma “toomasvindlike” süžeeliinide ja stiiliga kahtlemata kõiki autori talendi austajaid, kuid ei mõju samas ometi kordusena, vaid pakub värsket ja ehedat lugemiselamust.
R 18. mai kell 12.30, L 19 mai kell 11.05
Meelis Friedenthal – “Mesilased”
Varrak, 2012. 212 lk.
Teoloogiharidusega kirjaniku teine romaan pole sedapuhku mitte ulmekas, vaid õige kergelt fantastiliste (või müstiliste?) elementidega vürtsitatud ajalooromaan, mis viib lugeja 17. sajandi lõpu Tartu üliõpilaste sekka, näidates, et pole midagi uut siin päikese all.
R 11. mai kell 12.30, L 12. mai kell 11.05
“Kaitsepolitsei aastaraamat 2011”
Kaitsepolitseiamet, 2012. 34 lk.
Riigi sisejulgeolekuasutuse paljukõneldud, üllatavalt ladusalt kirjutatud aastaraamatut on mõtet ise lugeda, sest kired teose ümber on tekkinud käsikäes subjektiivsete vaadetega raamatus esitatule.
R 4 mai kell 12.30, L 5. mai kl 11.05
Janka Lee Leis – “Vihmasaatjad”
Tänapäev, 2012. 245 lk.
Kirjastuse Tänapäev romaanivõistluse võidutöö on moodne muinasjutt armastuse otsimisest ja leidmisest ning eneseusu võimalikkusest ajal, mil kipuvad domineerima kahepalgelisus ja armutu konkurents.
R 27 aprill kell 12.30, L 28. aprill kell 11.05
Miranda July – “Siin oledki sa kõige rohkem oma”
Tõlkinud Carolina Pihelgas. Loomingu Raamatukogu 8-10/2012. 151 lk.
Ameerika filmirežissööri, tegevuskunstniku ja kirjaniku jutukogust õhkub ootamatut, võib-olla isegi ebaameerikalikku soojust ja siirust, mille abil jutustatakse lihtsaid, ent ometi suure üldistusvõimega lugusid elust nüüd ja praegu.
R 20. aprill kell 12.30, L 21. aprill kell 11.05
Marko Mägi – “Maitsestatud kanad”
Jumalikud Ilmutused, 2012. 76 lk.
Kultusluuletaja kauaoodatud esikkogu sisaldab nii varem ajakirjanduses ilmunud kui ka päris värskeid tekste, mis kõik mõjuvad vabastavalt ja kannavad sõnumit, et meie elu on täpselt nii kerge või raske nagu me laseme tal olla.
R 13. aprill kell 12.30, L 14. aprill kell 11.05
Birk Rohelend – “Morbidaarium”
Roheline Kuu, 2012. 111 lk.
Viljaka noortekirjaniku esimene luulekogu räägib kitsamalt autori enda ja laiemalt üldse Eesti elust nii, nagu seda näevad 1980ndate lõpul sündinud: veidike tumedates toonides, kuid siiski mitte ilma lootuseta.
R 6. aprill kell 12.30, L 7. aprill kell 11.05
Donald DeMarco, Benjamin Wiker – “Surmakultuuri arhitektid”
Tõlkinud Toomas Help, Madis Kivisild. Elukultuuri Instituut, 2012. 398 lk.
Ameerika katoliiklike filosoofide raamat on küll teadlikult ühekülgseks, kuid seda selgemal ideelisel alusel seisvaks abimeheks igale konservatiivselt meelestatud lugejale, kes soovib argumente tänapäeva sekulaarse ja materialistliku maailmapildi vastu.
Reede 30. märts kell 12.30, Laupäev 31. märts kell 11.05
David C. Douglas – “William Vallutaja. Normannide mõju Inglismaal”
Tõlkinud Keiu Kriit. Kunst, 2011. 497 lk.
Cambridge’i ja Oxfordi ajaloolase algupäraselt 1964. aastal ilmunud raamatule võib ette heita nii sisulisi kui stiilivigu, rääkimata tõlkekohmakustest, kuid ometi täidab see lünga eestikeelses ajalookirjanduses ühe Euroopa ajalugu enim mõjutanud isiku elulooga.
Reede 23. märts kell 12.30, Laupäev 14. märts kell 11.05
Peeter Sauter – “Damoklese mõõk ja leivanuga”
Jumalikud Ilmutused, 2011. 122 lk.
Viljaka prosaisti esimene luulekogu on ühtaegu nii lihtne kui keeruline, sest Sauterile omane napp ja otsekohene kõnepruuk omandab murtud ridade ja lühikeste tekstidena ootamatu sügavuse, pannes lugeja endagi elu üle järele mõtlema.
Reede 16. märts kell 12.30, Laupäev 17. märts kell 11.05
Javier Marías – “Oxfordi romaan ehk kõik hinged”
Tõlkinud Kai Aareleid. Varrak, 2012. 212 lk.
Viljaka ja kõrgelt hinnatud Hispaania kirjaniku kuues romaan on täpselt komponeeritud ja rütmistatud lugu armastusest ja kaotusest, mis põimuvad ajaloo, kirjanduse ja identiteediküsimustega.
Reede 9. märts kell 12.30, Laupäev 10. märts kell 11.05
Vladimir Nabokov – “Kuningas, emand, poiss”
Tõlkinud Kersti Unt. Tänapäev, 2012. 253 lk.
Vene päritolu inglise kirjaniku teine, 1928. aastal valminud romaan räägib armastuse võimalikkusest ja võimatusest ning üks, küll sisuväline detail seob seda ka Eestiga – teose tõlkis saksa keelde Põhja-Lätist pärit tõlkija, Tartu ülikooli kasvandik Siegfried von Vegesack.
Reede 2. märts kell 12.30, Laupäev 3. märts kell 11.05
Hellar Grabbi – “Seisata, Aeg!”
Ilmamaa, 2012. 408 lk.
Kolmas silmapaistva kultuuritegelase Grabbi mälestuslike esseede kogumik viib lugeja algul 1940ndate teise poole Saksamaale pagulaslaagrisse, sealt aga üle ookeani Ameerikasse uut elu alustama. Elegantsetes tekstides põimib autor meenutused ja ilukirjanduslikkuse võluvaks tervikuks.
R 24. veebruar kell 12.30, L 25 veebruar kell 11.05
Andrus Kivirähk – “Kevadine Luts”
Loomingu Raamatukogu 1-2/2012. 67 lk.
Lutsu preemia laureaadi lühinäidend vanameistri 125. sünniaastapäevaks kinnitab ühtaegu nii preemia andmise õigsust, Lutsu aktuaalsust kui ka seda, et kui Kivirähk tahab, oskab ta lihtsalt olla väga südamlik ja inimese hinge pugev jutustaja.
R 17 veebruar kell 12.30, L 18. veebruar kell 11.05
Kivisildnik – “(:)raadiopastor”
Jumalikud Ilmutused, 2011. 156 lk.
Nagu kriitik Tõnu Kaalep ütles, on see üks “masendavalt elegantne raamat seast sinus eneses ja kõigis teistes ka.” Täpsemalt on tegu Kivisildniku “raadiojutluste” – Vikerraadio saadete – tekstidega. Kuid lugedes neid kõiki koos ja järjest, on nende ühiskonnakriitiline efekt kahtlemata tugevam.
R 10. veebruar kell 12.30, L 11. veebruar kell 11.05
Umberto Eco – “Noore romaanikirjaniku pihtimused”
Tõlkinud Maria Lepik. Tänapäev, 2011. 247 lk.
Tuntud kirjandusteadlase ja kirjaniku raamat liigitub žanrisse, kus kirjanikud kirjandust analüüsivad. Nõtkelt, võib-olla isegi lõunamaise edevusega arutleb Eco neljas essees nii kirjanduse üle üldiselt kui puudutab ka iseenda loomingut.
R 3. veebruar kell 12.30, L 4. veebruar kell 11.05
P. I. Filimonov – “Väärastuste käsiraamat”
Tõlkinud Katrin Väli, Maarja Kangro, Igor Kotjuh ja Kajar Pruul. Tuum, 2011. 91 lk.
Ühe juhtiva Eesti venekeelse luule noorema põlvkonna poeedi kogust vaatab vastu nii barokk kui postmodernism, nii intellektuaalsus kui obskurantism, nii romantika kui naturalism – kõik tänapäeval ebatavaliseks muutuval riimilis-rütmilisel kujul.
R 27. jaanuar kell 12.30, L 28. jaanuar kell 11.05
Kjell Westö – “Kus kõndisime kunagi”
Tõlkinud Tõnis Arnover. Eesti Raamat, 2011. 478 lk.
2006. aastal Finlandia auhinna võitnud tuntud soomerootsi kirjaniku romaan räägib Soomest, Helsingist ja soomerootslastest 20. sajandi nelja esimese kümnendi vältel.
Jutustades traagilise saatusega inimestest, on see ühtlasi ka armastusavaldus autori kodulinnale Helsingile.
R 20 jaanuar kell 12.30, L 21 jaanuar kell 11.05
Armin Kõomägi – “Hea firma”
Ji, 2011. 150 lk.
Ärimehest kirjaniku teine romaan üllatab küpsuse ja teravmeelsusega. Ootamatu nurga alt piilutakse tänapäeva elu ning tükitakse tulevikkugi, kus lisaks ilmaennustustele näidatakse telekast ka julgeoleku-uudiseid puhkusereisijatele ning arvutite mõjuvõim üha kasvab.
R 13 jaanuar kell 12.30, L 14. jaanuar kell 11.05
Mihkel Mutt – “Mälestused. VI osa. Elukott”
Fabian, 2011. 223 lk.
Kirjaniku mälestuste viimane osa kirjeldab 1980ndaid. Kesk võimu kasvavat absurdi ning majanduslikku närusust näeme üsna mõnusalt ära elavaid kultuuritegelasi, kelle suhtes Mutil leidub valdavalt sooje, kuigi vajadusel ka mõõdukalt kriitilisi sõnu.
R 6 jaanuar kell 12.30, L 7 jaanuar kell 11.05
Kaur Riismaa – “Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd”
Ji, 2011. 196 lk.
25-aastase luuletaja debüütkogu üllatab oma mahukuse, sisukuse ja stiiliküpsusega. Rääkides küll sõjaeelsest Eestist, baltisakslaste ümberasumisest kui naisest Konsumi mänguasjaleti ees, on fookuses ometi inimene kui selline – omas ajas ja ruumis, alati konkreetne ja siiski nii üldine.
R 30. detsember NB erakordsel ajal, kell 8.35, kordus P 1. jaanuaril, kell 14.50
Teet Kallas – “Mälestused. 1. osa. Aeg”
Vanameister Kallase mälestusi sai kaua oodatud – mitukümmend raamatut kirjutanud, elu Eestis nii KGB kongist, ajalehtede toimetustest, Ülemnõukogu istungitesaalist kui ka kirjaniku töötoast vaadelnud autoril on, mida öelda, ta teeb seda nõtkelt, sooja sümpaatia ja sõbralikkusega ning kuigi ühtede kaante vahele kogutud tekstid on varem siin-seal ilmunud, pole neis kunagi varem olnud seda sünergiamomenti, mis ilmestab käesolevat köidet.
R 23. detsember kell 12.30, L 24. detsember kell 11.05
Margus Tamm – “Unesnõiduja”
2011. 190 lk.
Tänavune Betti Alveri debüüdiauhinna võitnud teos üllatab stiilimeisterlikkuse ja terava sotsiaalse pilguga. Kunstnik ja reklaamilooja Margus Tamm teab, kuidas vajutada lugejas õigele kohale ning ta teeb seda oskuslikult – kord humoorikalt, kord tõsiselt, kuid alati täpselt ning pingutamata üle ja tegemata järeleandmisi sisu, stiili ja vormi osas.
R 16. detsember kell 12.30. L 17. detsember kell 11.05
Hilary Mantel – “Wolf Hall”
Tõlkinud Karin Suursalu. Pegasus, 2011. 559 lk.
2009. aastal Man Bookeri võitnud romaan loob elava pildi XVI sajandi Inglismaast – meile vanadelt maalidelt pidulikult vastu vaatavad näod muutuvad luust ja lihast inimesteks oma kirgede ja nõrkustega ning selgub, et ka lugu, mille lõpp on teada, võib osutuda põnevaks.
R 9. detsember kell 12.30, L 10. detsember kell 11.05
Tom Rachman – “Imperfektsionistid”
Tõlkinud Jana Linnart. Hea Lugu, 2011. 270 lk.
Elule jalgu jäänud korrespondent, oma elu vihkav küljetoimetaja, hullunud lehelugeja ja paljud muud eri moel veidrad kuid ühtviisi traagilised kujud teevad Rachmani ajakirjandusromaanist tõeliselt ajastutundliku ja nauditava lugemiselamuse.
R 2. detsember kell 12.30. L 3. detsember kell 11.05
Paavo Matsin – “Doktor Schwartz. Alkeemia 12 võtit”
Lepp ja Nagel, 2011. 120 lk.
Kriitiku ja kontseptuaalse kirjaniku romaani kohta on raske öelda, millest see räägib, selle asemel on vast õigem küsida, kuidas see kirjutatud on. Ja kirjutatud on teos põnevalt, tegu on tõeliselt alkeemilise romaaniga.
R 25. november kell 12.30 L 26. november kell 11.05
Tõnu Õnnepalu – “Ainus armastus”
Varrak, 2011. 355 lk.
Ühtede kaante vahele on kogutud valik autori kirjandusteemalistest esseedest ja artiklitest. 23 teksti annavad ülevaate Õnnepalu kirjandusalase mõtte kujunemisest ja muutumisest pea kahekümne aasta vältel, ajavahemikus 1992 kuni 2011.
R 18. november kell 12.30 L 19. november kell 11.05
Tiit Aleksejev – “Kindel linn”
Varrak, 2011. 205 lk.
Ajaloolasest kirjaniku triloogia teine osa jätkub täpselt sealt, kus esimene, “Palveränd” pooleli jäi. Kuid Antiookias sissepiiratud ristisõdijatest kirjutab autor hoopis teises, sugestiivsemas ja müstilisemas võtmes kui ta jutustas ristiretke alguse lugu.
R 11. november kell 12.30. L 12. november kell 11.05
Juhani Aho – “Üksi”
Tõlkinud Ants Paikre. Loomingu Raamatukogu 29-30 / 2011
Soome kirjanduse suurkuju ühe tuntuima teose ilmumisest saab peagi möödas 120 aastat, kuid ka nii suure hilinemisega ilmunud eestindus mõjub jätkuvalt värske ja kosmpoliitsena. Kurb kuid kaunis armastuslugu ei räägi mitte ainult autoriga tõepoolest toimunust, vaid mõjub üldinimliku ja ajatuna.
R 4 november kell 12.30, L 5 november kell 11.05
Jüri Pino – “Teise päeva toidud”
Tammerraamat, 2011. 160 lk.
Pino jätkab sealt, kus tema eelmine kokaraamat, “Sakuska” lõpetas, rääkides värskes teoses sellest, kuidas teha süüa sellel kurikuulsal teisel päeval, kui peolaual on riismed, kapis tühjus ning peas valu. Praktika ja huumor ühtede kaante vahel.
R 28 oktoober kell 12.30, L 29 oktoober kell 11.05
Mari Järve – “Esimene aasta"
Pegasus, 2011. 285 lk.
Molekulaarbioloogia doktorandi debüütromaan räägib viiruse teel saabuvast maailmalõpust – eriti tappev ebola-tüvi hävitab valdava osa inimkonnast ning ülejäänud peavad õppima hakkama saama. Nii teiste ellujäänute, muutunud maailma kui iseendaga.
R 21 oktoober kell 12.30, L 22 oktoober kell 11.05
Kurt Vonneg
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.