Flöödikunstnik Jaan Õun paelus publikut huvitava repertuaari ja põnevate kontserdivormidega.
Tema flöödimäng haaras oma lummusesse vahetu siiruse, isikupärase tooniga, huvitavate finessidega. Ta oli viljakas pedagoog, EMTA flöödiprofessor ja suur poeesia austaja.
Jaan Õuna meenutavad tema 70. sünniaastapäeva eel tütred Ann Õun ja Liis Kuurme, õpilased Janika Lentsius ja Mihkel Peäske ning kolleeg Heiki Mätlik.
Saate koostab Kersti Inno.
Jaan Õuna (1.10.1945 - 2.04.1996) muusikaõpingud said alguse Kohtla-Järve Lastemuusikakoolis ja Tartu Muusikakoolis, kus ta õppis flööti Jaan Hargeli juures ning võttis viiulitunde Linda Riinerilt.
1968. aastast jätkas ta õpinguid Tallinna Muusikakoolis Kalju Vesti juures. Järgnes Tallinna Riiklik Konservatoorium ja Elmar Peäske klass.
1970. aastal võitis ta ülevabariigilisel puhkpillimängijate konkursil I preemia. Seejärel täiendas ta end Leningradi Konservatooriumi aspirantuuris ja lükkas tagasi kutse Mravinski orkestrisse, et tulla tagasi koju ja jätkata tööd Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris, kus oli aastast 1990 ühtlasi flöödirühma kontsertmeister.
Muusikaakadeemia õppejõu ametit pidas Jaan Õun alates 1979. aastast, lisaks andis meistriklasse Sibeliuse Akadeemias, Karlsruhe Kõrgemas muusikakoolis ja mujal.
Ta oli mitme ansambli algataja ja hing. 1972. aastal asutatud ERSO puhkpillikvintett tegutses kuus aastat; 1979. aastal alustanud Camerata Tallinna tegevus moodustab Eesti muusikaloos omaette peatüki.
Õuna õhutusel on sündinud põhiosa eesti uuemast flöödimuusikastl, sh Ester Mägi, Heino Jürisalu, Kuldar Singi, Lepo Sumera, Mati Kuulbergi mitmed teosed. Mati Kuulbergi Flöödikontsert (1994) on pühendatud Jaan Õunale.
Noorpõlves mängis Jaan Õun ka džässi, lühikest aega tegutses ta ka Eesti Kontserdi produtsendina.
1988. aastal valis Eesti Raadio Jaan Õuna Aasta muusikuks.
Saade kordub kolmapäeval 30. septembril kell 21.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.