Meie armsate interpreetide ja heliloojate kui muusikakollektiivide tähtpäevad kinkisid tänavu meile hulga õnnestunud – ja ka vähem õnnestunud kontserte.
60. juubelisünnipäeva pidasid organist Andres Uibo, klavessiinimängija Imbi Tarum, pianist Kalle Randalu ja helilooja Sven Grünberg.
80-aastaseks said koloratuursopran Margarita Voites ja koorijuhid Ants Üleoja ning Alo Ritsing. 100-aastaseks sai grand old man Roman Toi.
20. tegevusaastat tähistas säravate kontsertide ja uudisalbumiga vanamuusikaansambel Vox Clamantis, meie esinduskollektiivil Filharmoonia Kammerkooril sai 35 aastat tegutsemisest professionaalse koorina.
Koos oma eelkäija Ellerheina kammerkooriga täitus lausa poolsajand.
Tallinna Muusikakeskkool tähistas 55. sünnipäeva ja Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor 70 tegutsemisaastat.
Pidutseti ka Eesti tähtsaima muusikakollektiivi, raadioorkestrina alustanud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 90. juubeliaasta puhul.
ERSO aastast jäävad meelde nii uusaastakontsert Tõnu Kaljustega, Olari Eltsi dirigeeritud Mahleri Üheksas, hooaja lõppkontsert Kristiina Poska dirigeerimisel kui kontserdid Kalle Randalu soleerimisel.
Vähem õnnestusid ERSO juubelikontsert ja ‟Luikede järv” Kristjan Järvi dirigeerimisel.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 100. juubelini on veel paar aastat, küll aga andis muusikakõrgkool tavapärasest suurema panuse kontserdiellu – lisaks tavapärasele Sügisfestile ja regulaarsetele kontsertidele toimus veebruaris Põhjamaade suurim löökpillifestival Percussion Plus.
Kõrgekvaliteedilisi muusikaelamusi ja maailma tippinterpreetide esinemisi pakkusid nii Klaveri- kui Klavessiinifestival, nagu ikka – suvine Pärnu festival. Tõtt-öelda toimub igal aastal üle 30 festivali, nii et parimagi tahtmise juures pole võimalik kõikjale jõuda.
Tallinna Filharmoonia on uue kunstilise juhi Risto Joosti käe all jõudsalt edasi liikunud. Kammerorkestri kavad on muutunud parimas mõttes orkestrikeskseks.
Ka hooaja üks silmapaistvamad kammerlaulu kontserte toimus Mustpeade majas – Mati Turi ja Martti Raide kavaga ‟Mozart ja Mahler”.
Hooaja suurimaks ebaõnnestumiseks osutus märtsikuine Bachi lavastatud ‟Matteuse passioon” Estonia Kontserdisaalis.
Aastal 2016 sündis rekordarv Eesti nüüdismuusikateoseid.
Kevadel toimunud Saariaho festival tõstis Soome tipphelilooja kõrval esile ka Eesti muusikat.
Publikurohkelt läks aprillikuine festival Eesti Muusika Päevad – Roheline heli, esitledes meie parimate heliloojate uudisteoseid, mida tudengitöödega koos oli rekordarv – üle 60.
Rahvusvahelise nüüdismuusikafoorumi Rostrumi noortekategooria võitis Maria Kõrvits teosega ‟Langedes ülespoole, taeva kaarjasse kaussi”. Kõrvitsa teos tuli ka põhikategoorias kümne parima hulka.
Ülo Kriguli teos ‟Vesi ise” segakoorile ja fonogrammile saavutas üldkategoorias teise koha.
Edukas oli ka maailmakuulsaid muusikuid võõrustanud festival Afekt, mille peaheliloojateks olid Georg Friedrich Haas ja Toivo Tulev.
Sündis hulgaliselt uut koorimuusikat.
Paremad pillid ja uued saalid.
Mustpeade maja klaver andis sealsetele kontsertidele uue kõla.
Tänavu soetati ka Pillifondi abil kuus väärtuslikku keelpilli.
Lõpuks tehti otsus alustada Muusika- ja Teatriakadeemia saali ehitust.
Alguse sai ka Linnahalli renoveerimisprojekt, millest peaks saama Ida-Euroopa uhkeim konverentsi- ja kontserdikeskus.
‟Helikaja” stuudios vaevad aasta tipphetki ja valusamaid läbikukkumisi Klassikaraadio toimetajad Tiina Kuningas, Tiia Teder, Johanna Mängel, Marge-Ly Rookäär, Nele-Eva Steinfeld, Lisete Velt ja Kersti Inno.
Saate toimetab Anne Prommik, monteerib Katrin Maadik.
Aasta viimane Helikaja on eetris laupäeval, 17. detsembril kell 9.
Kordub pühapäeval, 18. detsembril kell 10.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.