Eesti mõjukaim naishelilooja Ester Mägi on muusikat kirjutanud 70 aastat – tema loomingunimekirja esimesed teosed kannavad aastanumbrit 1946, viimane – keelpillikvartettile seatud “Vesper” on dateeritud 2016.
Ester Mägi seisab viljaka loojana kodumaise muusika vanema põlvkonna mehises reas Mart Saare, Eduard Tubina ja Veljo Tormise kõrval.
“Helilooja ise peab oma loomingus tähtsaimaks instrumentaalmuusikat, aga ka tema eesti väärtluulet mõtestav koorilooming on tulvil muusikalisi pärleid,” on öelnud Evi Arujärv.
10. jaanuaril tähistab Ester Mägi 95. juubelisünnipäeva.
Maestra auks korraldatud kontserdil Niguliste kirikus kõlavad nii soololaulud, klaveripalad, kammermuusika kui koorilaulud.
Ester Mägi traditsioone austav helikeel on uuenenud läbi pika loometee, säilitades isikupärase alalhoidlikkuse.
“Olen püüdnud rääkida oma teostes emakeeles ja kasutanud selle rikastamiseks rahvaloomingut,” ütleb helilooja.
Ester Mägi õpetajaks konservatooriumis oli Eesti koorimuusika suurkuju Mart Saar ja õpilasest sai tema muusikalise traditsiooni jätkaja. Mõlema loomingus kõlab austus Eesti rahvamuusika vastu ja kujutlus muusikast kui dünaamilisest detailide kunstist.
Muusikateadlane Kerri Kotta on öelnud: “Rahvaviis, mis on ju omamoodi üldistus, paljude individuaalsete viiside kontsentraat, on Mägi muusikas saanud taas isiklikuks.”
Juubelikontserdi avanumber “Kadents ja teema” on pühendatud viiuldaja Ivi Tivikule ja loodud just arvesse võttes Niguliste kiriku suure kajaga akustikat.
Klaverisüit “Lapimaa joiud” valmis Kalle Randalule mõeldes ja jätkab rahvamuusika rapsoodilist liini.
Erinevalt rahvaviisi säästvale liinile Mägi loomingus valitseb tema “Dialoogides” aga tugev kompositsiooniline tahe.
“Psalmis” tšellole ja klaverile kõlab rahulikult hingav tšellomeloodia, taustaks kirikukellade kaja imiteeriv klaveripartii.
Debora Vaarandi traagilisele tekstile loodud ballaad “Hommik Tehumardil” tegeleb sõjateemaga sügavalt inimlikul tasandil.
Ester Mägi seni viimane soololaul “Ööhõlmad” Valli Naelapea tekstile tuli esiettekandele Eesti Muusika Päevadel 2002.
Segakoorilaulus “Siin mu rõõmumaa” on Hando Runneli kodumaaluuletus saanud rahvaviisi intonatsioonidega, koraaliliku muusikalise vormi.
Väärtluule kõlab ka Anna Haava tekstile loodud laulus “Dona nobis pacem”.
Segakoorilaulu “Igav liiv” Debora Vaarandi tekstile rahvalaululine materjal sulandub sekund- ja kvartintervallil põhinevasse koloriidiharmooniasse.
Kavas on Ester Mägi looming:
* Kadents ja teema, (1984) Urmas Vulp (viiul), Andres Uibo (orel)
* Ööhõlmad, (2001) Helen Lokuta (metsosopran), Martti Raide (klaver)
* Hommik Tehumardil, (1985) Mati Turi (tenor), Martti Raide (klaver)
* Öölaul, (1993/1995) - Helen Lokuta (metsosopran), Mati Turi (tenor), Martti Raide (klaver) - ESIETTEKANNE
* Psalm, (1991) Aare Tammesalu (tšello), Andres Uibo (orel)
* Lapimaa joiud, (1987) Peep Lassmann (klaver)
* „Vesper“ keelpillikvartetile, (1998/2016) Keelpillikvartett Prezioso
* Dialoog (Prelüüd ja koraal), (1992) Andres Uibo (orel)
* Siin mu rõõmumaa, (1989) Estonia Seltsi Segakoor, dirigent Heli Jürgenson
* Dona nobis pacem, (1992) Estonia Seltsi Segakoor, dirigent Heli Jürgenson
* Igav liiv, (1975) Estonia Seltsi Segakoor, dirigent Heli Jürgenson
Ülekanne Niguliste muuseum-kontserdisaalist 10. jaanuaril kell 19.
Vahendavad helirežissöör Ats Treimaa ja toimetaja Anne Prommik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.