Veljo Tormise pärandi tähtsaim osa koosneb vokaalmuusikast. Erakordsete kooriteoste kõrval on ta loonud arvestava hulga soololaule, mida Eesti lauljad on esitanud läbi aegade.
Eesti muusika stiiliuuenduse üks esimesi tähiseid oli Veljo Tormise Avamäng nr. 2 (1959) " esimene Eesti helilooja teos, mis 1961. aastal tuli ettekandele festivalil "Varssavi sügis". Teoses kajab Tubina Sümfoonia nr. 5 traagikat ja neoklassitsistlikke jooni. Uudse, modernistlikult ökonoomse helikeelega pälvisid tähelepanu vokaaltsüklid "Neli kildu" (1955) ja "Kolm lille" (1960) Juhan Liivi tekstidele, "Kümme haikut" (1966) Jaan Kaplinski sõnadele. Viimases kasutas Tormis atmosfääri loomiseks ka dodekafooniat.
Kavas:
* Veljo Tormis / Eesti rahvaluule - Kurvameelsed laulud; osad: "Lauliku lapsepõli", "Neidude kurbus", "Vaeslapse kaebus" (Leili Tammel, Jaan Tamme nimeline puhkpillikvintett)
* Veljo Tormis / Jaan Kaplinski - Kümme haikut (Tiiu Levald, Nata-Ly Sakkos - klaver)
* Veljo To
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.