Kirg muusika vastu läbib joonena Kalle Tamra, tema isa, vanaisa, venna ja poegade elukäiku.
‟Võimalusi ei oleks pidanud olema, aga ometi need leidusid,” lausub Viljandi Muusikakooli auväärne direktor Kalle Tamra tagasi vaadates oma pikale ja seikluslikule eluteele, mis kannaks välja filmistsenaariumi.
Kalle Tamra kodus peeti muusikat au sees ja isa armastas viiulit mängida. Esimesed muusikaõppe impulsid ja julgustused sai mees sõjapäevil Võrumaa kodutalus varjatud baierlasest sõjapõgenikult.
Ehkki teismelisena istus Tamra riigireeturina vangis, leidis ta ometi olude kiuste võimalusi oma muusikaande arendamiseks ja õppimiseks, saades paljude noorte muusikaõppurite majakaks.
Karl Leichteri tudengina alles 38 aasta vanusena konservatooriumist muusikateadlase diplomi saanud Kalle Tamra sammus sirgselgsena läbi Nõukogude Eesti aastakümnete ja lõi tegusalt kaasa 1990ndate Eesti muusikaelus.
Teda võib pidada muusikahariduse uuendajaks ja arendajaks, muusikaõpetuse teoreetikuks ja praktikuks, kelle tööaastad möödusid väljaspool siinseid kultuurimetropole, väikeses Viljandis.
Tegelikult jätkas ta oma vanaisa Friedrich Petersi tallatud rada, kes 20. sajandi alul haris muusikapõlde Võrumaal Lasva vallas, rakendades oma tegevuses Saaremaalt Kaarma seminarist saadud teadmisi.
Foto: Kalle ja Maie Tamra lastega 1973. aastal
Kalle ja tema abikaasa, koorijuhi ja pedagoogi Maie Tamra kolm poega tegutsevad samuti muusika vallas.
Vanem poeg Tonio Tamra jätkab pärast isa pensionile jäämist Viljandi Muusikakooli direktorina.
Tänavu sai muusikakoolis valmis ambitsioonikas remont, mis ühendab 19. sajandil ehitatud hoone ajaloolise ilu ja tänase muusikaõpetuse vajadused.
Teine poeg Kulvo Tamra juhib Vanemuise kontserdimaja ja jätkab tegutsemist orkestrandi-fagotistina.
Isalt on pojad pärinud suure ettevõtlikkuse ning julguse vajadusel ujuda vastuvoolu, samuti uudishimu ja soovi muusikategemise igas etapis kaasa lüüa.
Kalle ja Maie Tamra noorim poeg Runno tegutseb mitmes populaarses ansamblis.
Foto: Ants Tamra Tammiku õuel pärast Siberist naasmist 1950ndate lõpus.
Kalle Tamra venna Ako poeg Kait Tamra iseloomustab oma teekonda muusiku kutse juurde ühe oma populaarseima laulu sõnadega Hando Runnelilt:
‟Läbi äreva vere veel kandub kõik. Ja see on kutse ...”
Kait on onu ja onupoegade sõprust ja tuge muusikas tundnud lapsest peale. Just perekonna ja sõprade julgustusel tõi ta oma laulud ‟sahtlist” välja publiku ette.
Kait Tamra laulud kodust ja inimese elutee rännakuist on võitnud paljude kuulajate südame ja neid on esitanud isegi laulupeo hiigelkoor.
Kait elab oma perega Võrumaal esivanemate kodumajas. Koos abikaasa Ave Tamraga on ta seisnud kogukonna elu eesotsas ning võidelnud Pikakannu kooli, kus tegutses tema vanaisa ning õppisid isa ja onu, säilimise eest, et seal saaks õppida ka tema tütred ning teised kodukandi lapsed.
Klassikaraadio sari “Dünastia” jutustab Eesti muusikaperekondade lugusid.
Pühapäeval 19. novembril kell 9 räägivad Tamrate pere muusikamehed oma elust muusikas ja perekonna mõjust sellele.
Saate autor on Tiia Teder.
Saade kordub kolmapäeval 22. novembril kell 21 ning on järelkuulatav Klassikaraadio koduleheküljel.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.