Kunagine väike Lauri, kes Sulev Nõmmiku filmis “Siin me oleme” karjapoissi mängis ja laulis, on nüüd Euroopa tipplaulja. Bariton Lauri Vasar on endale nime teinud suurtel maailmalavadel.
Aga nii kui tal tekib mahti, põgeneb ta ooperimetropolidest Eesti maakoju, kus ta küll algul plaanib laulmisest puhata.
Tavaliselt ei kulu küll nädalatki, kui tema toast hakkab algul vaikset ja siis üha jõulisemat häält kostma.
Algul tahtis Lauri saada viiuldajaks, aga kasvueas panid tema õpetajat ahastama andeka poisi aina suuremaks kasvavad käed, millega polnud võimalik enam pisikest pilli vaos hoida.
“Õpetaja ütles, et äkki hakkad kontrabassi mängima. Ma mõtlesin, et täitsa napakas, kuhu ma selle suure pilliga lähen!?” meenutab oma isalt pruunid silmad ja tõmmu nahavärvi pärinud Lauri.
Jumaldatud tenor oli ka Lauri isa Harri Vasar.
Läbi ja lõhki teatriinimesena rajas Harri Vasar ka nukuteatri Marionett, kus ta tegi ise kõik nukkude meisterdamisest näidendite ja muusika kirjutamiseni.
Harri Vasar oleks tänavu 14. detsembril saanud 91. aastaseks.
Olgugi nende isad erinevad, aga klaveri taga istudes sünnivad sageli uued lood ka Lauri õel, Ele Millistferil, kelle süda kuulub muusikaližanrile.
Igapäevaselt Suure-Jaani Muusikastuudios tegutsev Ele käias muusikalikassette kodus juba pisikesest peale, nii et kõik pidid hulluks minema. sajandi alguses laulis Ele Linnahalli muusikalides.
Viimastel aastatel on Ele saanud oma kirge teenida Vanemuise teatri etendustes.
Tema isa Jüri Millistfer aga mängib klarnetit Rahvusooper Estonia orkestris.
Ele ja Lauri ema Ülla Millistfer oleks ka ise peaaegu lauljaks saanud.
Aga kauni häälega julget tüdrukut tõmbas klaver ja nii on ta terve elu saatnud ooperi- ja operetitähti Estonia teatris, Ele ja Lauri on aga üles kasvanud teatrilastena, vaadates etendusi ja proove nii orkestriaugust kui treppidelt.
Lauljate kontsertmeistreid on peres veelgi – sel alal tegutseb ka nende tädi Anne Otto.
Lauljad olid juba Ülla Millistferi vanemad.
Vanemuise ooperikooris laulnud Aino Otto oli ka kirjaneitsi ning on tõlkinud paljud legendaarseks saanud laulusõnad, nii Õhtud Moskva lähistel kui Hõbedaselt helgib juuksekuld, samuti oli ta esimesi ooperite ja operettide tõlkija Eestis.
Vanaema Aino oli see, kes innukalt nii lapsi kui lapselapsi klaverit harjutama sundis, mis toona küll parajalt meelehärmi valmistas, täna aga lapsi paneb tänuga vanaemale mõtlema.
9. detsembril oli Aino Otto 100. sünniaastapäev.
Vanaisa Heino Otto oli aga kuulus tenor, kes teatrisse sattus täiesti juhuslikult – sõber tuli tänaval vastu ja ütles, et meil on täna “Carmeni” etendus, aga üks mees on haige, tule appi.
“No kuidas ma siis ei tule, muidugi tulen,” vastas mees, kes peatselt võeti tööle solistina.
Heino Otto pastelle ja akvarelle leidub siiani Eesti kodude seintel, lauljal oli maalimiseks lausa oma ateljee.
Samuti tegeles sportlik kunstnik tõstmisega.
Ja seegi polnud veel kõik. Heino Otto oli ka üks esimesi suusahüppajaid Eestis.
Vestleme Ülla, Ele ja Lauriga pere maakodus Luige külas Põltsamaa lähedal.
Kui sageli on muusikud mööda ilma laiali, siis õdusas, oma käe järgi seatud majas saab pere alati kokku.
Ja muusika pole kellelegi neist töö – ikka läheb jutt sellele ka pereringis.
Kodused peod lõpevad ikka sellega, et ema istub klaveri taha ja laul lüüakse lahti. Ilusad lauluhääled on ka Ele ja Lauri lastel.
“Ja siis me sööme, vahetpidamata!” naerab Lauri. Ema Ülla kokakunsti ei ületa miski.
“Ega me ikka üks normaalne perekond ei ole!” muigavad muusikud. “Kes see ikka vabatahtlikult muudkui lavale roniks!”
Saade värvikast ja kokkuhoidvast lauljateperest on eetris pühapäeval 17. detsembril kell 9.
Toimetab Anne Prommik, kokku mängib Katrin Maadik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.