Eesti Vabariik 100 luksuslik muusikaprogramm lennutas Eesti säravaimad heliloojad, uhkeimad kollektiivid ja parimad solistid maailma tähtsaimatesse kontserdisaalidesse Euroopas ja Ameerikas. Kui enne tunti ja armastati maailmas eeskätt Arvo Pärti, siis nüüd on Brüsseli publik kuulnud ka Erkki-Sven Tüüri Üheksandat sümfooniat ning Inglise muusikaarmastajad küsivad Veljo Tormise koorimuusika järele.
* Eesti Festivaliorkester Paavo Järvi juhatusel tõi 18. jaanuaril Brüsselis Bozari keskuses maailmaesiettekandele Erkki-Sven Tüüri Üheksanda Sümfoonia “Mythos”.
Kontserdil käis Eesti Päevalehe ajakirjanik Katariina Rebane.
Meie parimaid instrumentaaljõude ühendava Eesti Festivaliorkestri kontsertturnee jätkus nimekates kontserdimajades Zürichis, Kölnis, Berliinis, Viinis ja Luksemburgis.
* ERSO alustas Eesti vabariigi sünnipäevapidustustega 27. jaanuaril USAs alanud turneel.
Jaanuaris ja veebruaris oli orkestril seitse kontserti neljas USA osariigis.
ERSOl olid kaasas Pärdi “Fratres”, Elleri “Kodumaine viis” ja Tubina viies sümfoonia, samuti Ameerikas populaarne Dvořáki seitsmes ja Sibeliuse kolmas sümfoonia.
Dirigentidena olid orkestri ees praegune peadirigent Neeme Järvi ja endine peadirigent Arvo Volmer, solistidena maailmas laialt tuntud Ameerika viiuldaja Benjamin Beilman ja pianist Garrick Ohlsson.
Mendelssohni viiulikontserdi solistina sai kolmel kontserdil särada ERSO kontsertmeister Triin Ruubel.
Kontserdimuljeid jagavad flöödimängija Maria Meyer, Eesti suursaadik Lauri Lepik.
Publiku vastuvõtt rõõmustas nii Triin Ruubelit kui Neeme Järvit (Maarja Kasema)
* Eesti Filharmoonia Kammerkoori ringreis Euroopas algas algas 25. jaanuaril Hollandis Groningenis Tõnu Kaljuste juhatusel.
Jätkati Brüsseli Flagey kontserdimajas Risto Joosti käe all ühes Tallinna Kammerorkestriga. Järgmisel päeval sealsamas võttis ohjad enda kätte koori peadirigent, Kaspars Putninš.
Flagey Arvo Pärdi festivalilt siirdus koor edasi Euroopa suurimasse etenduskunstide keskusse Londonis.
Barbicanis anti kontsert 30. jaanuari õhtul. Hiiglaslik klassikagurmaanide meka, mis on koduks ka Londoni Sümfooniaorkestrile võõrustas EFK esmakordselt.
Programmijuht Paul Keane kinnitas, et koori unikaalne kõla erineb Briti kooride omast.
Üle 600 kuulaja mahutav saal oli viimseni välja müüdud ja kontserdist tegi otseülekande ka BBC Radio 3.
Järgmisel päeval, 31. jaanuaril jätkus tuur Iirimaa klassikalise muusika keskuses, Dublini Rahvuslikus Kontserdimajas, mis oli samuti viimseni välja müüdud.
Koori kavasid värvisid lisaks Cyrillus Kreegile, Arvo Pärdile ja Veljo Tormisele ka kohalike autorite, elektroonilise muusika keskuses IRCAMis tegutsenud inglase Jonathan Harvey intellektuaalselt põnev muusika ning Iiri helilooja Conor O’Reilly kooriteosed.
Kontserdimaja direktor Simon Taylor ütles, et iirlased armastavad kaasaegset koorimuusikat. Muusikaagen Karina Lundström arvas, et kõige rohkem läks publikule korda Veljo Tormise “Raua needmine”.
Dublini publik kuulis ka Galina Grigorjeva teost Nox Vitae.
Tuur kulmineerus 5 ja 6. veebruaril Amsterdami Muziekgebouws.
* 20. veebruaril astus Berliini Konzerthausi lavale enam kui 200-liikmeline koosseis, et esitada Rudolf Tobiase oratooriumi Joonase lähetamine.
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Riiklik Segakoor Latvija, Staats- und Domchor Berlin, segakoor Cantus Domus ning solistid Susanne Bernhard, Annely Peebo, Peter Svensson, Ain Anger ja Johann Tilli esinesid Eesti, Läti ja Leedu 100. sünnipäevadele pühendunud “Festival Baltikumi” raames.
Neeme Järvi kritiseeris Eesti telekanalite vähest huvi klassikalise muusika vastu.
Anneli Peebo rõhutas teose sisulist väärtust.
Saksa muusikakriitik Albrecht Thiemann kohtus Tobiase suurteosega esimest korda.
Kontserdil käis ka Briti muusikakriitik David Niece, kes peab oratooriumi haruldaselt ideerikkaks.
Ameerika helirežissöör Jason Starr salvestas Joonas lähetamise DVDle ja võrdles Estonia Kontserdisaali esitust Berliini omaga.
Eesti kultuuriesindaja Berliinis Merit Kopli võtab kokku kohalikud Eesti muusikasündmused (Nele-Eva Steinfeld)
* EV aastapäeva tähistatakse ka Soomes.
Neljapäeval, 22. veebruaril toimus Helsingi Aleksandri teatris kontsert-etendus, kus maailmaesiettekandele tuli Rasmus Puuri uudisteos Karl Ristikivi tekstile “Meie juured ei ole lapsepõlves”, mis on kirjutatud Soomes elavale eesti kogukonnale.
Kontserdil esinesid rohkem kui 150 muusikut: Helsingi Eesti Naiskoor, Helsingi Eesti Muusikastuudio mudilas- ja lastekoor, Tampere Eesti Koor, segakoor Siller, EBSi kammerkoor ning Rasmus Puur koos VHK keelpilliorkestriga.
Solistidena astusid üles Annika Lumi (sopran), Silver Lumi (bariton) ja Kristjan Mõisnik (bass).
Kontserdil käis Latokartano põhikooli eesti keele õpetaja Anne Ribelius-Jokela.
* Rootsieestlased tähistasid Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva Stockholmis nädalapikkuse kultuurifestivaliga Estival 2018.
Kuningliku Muusikakõrgkooli uues kontserdisaalis toimunud pidulikul avasündmusel ‟Eesti kõlad” esinesid mitme põlvkonna muusikud Eestist ja Rootsist ning kõlas muusikat klassikast pärimusmuusika ja jazzini.
Avaõhtuks kirjutas uudisteose Rootsis sündinud eesti helilooja ja koorijuht Toomas Tuulse.
Laval olid ema ja poeg Piia Paljak Särlefalk ja Oskar Särlefalk.
Publiku seas viibis nende pereliige, endine Vabariigi Valitsuse eksiilis minister Ivar Paljak (Johanna Mängel)
* Hektolei Paju tegeleb pidupäeval muusikastatistikaga.
Helikaja on eetris laupäeval, 24. veebruaril kell 9.
Kordus pühapäeva keskpäeval.
Toimetaja Anne Prommik, helimontaaž Katrin Maadik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.