Kell 11:
Muusikatuba
Kõlavad kolme Eesti poetessi – luuletaja Marie Underi, Viivi Luige ja Doris Kareva lüürilistele tekstidele loodud laulud, alates 1943. aastal sündinud Eduard Tubina lauludest – helilooja 4. sümfoonias kõlav hoogne “Õnne ootel” ja sillerdavalt rõõmus “Ingel lindudega”.
Alo Põldmäe on laulja Tiiu Levaldi tellimusel aastal 1984 viisistanud nii Marie Underi sonette kui lembelüürika tippsaavutuse “Ekstaas”.
Üks Viivi Luige kõige musikaalsemaid tekste, “Võta mind lehtede varju” sündis aastal 1961, kui poetess oli vaid 15-aastane.
“See oli üks esimesi tekste, mille valisin oma debüütkogusse,” meenutab luuletaja. Selle kirjutamise ajal oli Hruštsov veel võimul ja oli Kuuba kriis, aga need luulet ei mõjutanud.
“See luuletus väljendab üldinimlikku igatsust ja selles on palju minu enda tugevaid tundeid,” kõneleb Luik.
Kuulsale Urmas Alenderi laulule lisandus aastal 1979 Olav Ehala oma.
20. sajandi lõpuaastail kirjutas ka helilooja Ester Mägi kaks laulu Viivi Luige tekstidele.
Doris Kareva arvab, et tema tekstid on raskesti viisistavad, sest nad pole piisavalt “hõredad”.
“Ma ei saa hinnata laulu kõrgelt, kui selle teksti ei saa tõsiselt võtta,” ütleb Kareva. Siiski on tema luulet kasutanud nii Erkki-Sven Tüür kui paljud kooriheliloojad.
Aastal 2008 kirjutas Margo Kõlar tema teksti järgi “Et tõusta taevasse” metsosopranile ja kammerorkestrile ja samal perioodil sündis Kareva sõnadele Mirjam Tally teos häälele, akordionile ja tšellole “Teel olla on veel”.
Saatejuht on Anne Prommik.
Kuula ka teisi saateid “Muusikatuba”:
https://klassikaraadio.err.ee/l/muusikatuba
Kell 13:
Delta
Gustav Adolfi Gümnaasiumi 11.a klassi õpilane Laura Maria Tõru loeb Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks kirjutatud omaloomingulise teksti “100 puud”.
Juttu tuleb äsjailmunud mahukast kogumikust “Keele maitsest”, mille on kokku pannud luule- ja keeleteadlased Mart Velsker ja Tõnu Tender. Raamat algab Kristjan Jaak Petersoni luuletusega “Kuu”.
Saates on juttu ka Võrus toimuvast võro- ja setokeelsete kaverite võistluskontserdist ja sellestki, mida Rakveres vastati küsimusele “Mis juhtub, kui kaotame oma emakeele?”.
Saatejuht on Kärt Kelder.
Kuula ka teisi saateid “Delta”:
https://klassikaraadio.err.ee/l/delta
Kell 19:
Pärt Uusbergi autoriõhtu
Eesti Rahvusmeeskoori esituses kuulame hiljuti Tõnu Kaljuste stipendiumi pälvinud Pärt Uusbergi meeskoorimuusikat.
Kontserdi alguses jutustab helilooja, kuidas ta pooljuhuslikult on sattunud lugema kodumaiste kirjanike tekste ning kuidas ta neid püüdnud muusikasse põimida.
Rahvusmeeskooriga koos soleerivad Kuldar Schüts, Reio Blond, Sander Pehk, Kaarel Telgmaa ja Jaan Krivel, dirigeerib Pärt Uusberg.
Kontsert oli pühendatud Eesti Vabariigi 99. aastapäevale.
Kavas:
* “Ma laulan suust ja südamest” (eesti vaimuliku rahvaviisi seade) (2011)
* “Kojuigatsus-kauguseigatsus” (Tekst: Karl Ristikivi) (2009)
* “Ei, meie ei tule kunagi tagasi siia randa” (Tekst: Karl Ristikivi) (2009)
* “Ka sisaliku tee kivil jätab jälje” (Tekst: Karl Ristikivi) (2013)
* “Ernst Enno avarused...” (Tekst: Ernst Enno (1875–1934) (2016, esiettekanne)
* “Mets kohas” (Tekst: Juhan Liiv (1864–1913)) (2010)
* “Nätse, Jeesus, mina tule” (eesti vaimuliku rahvaviisi seade) (2011)
Kontsert on salvestatud Kultuurikatlas 24. veebruaril 2017.
Helirežissöör Ats Treimaa, toimetaja Marge-Ly Rookäär.
Kuula ka teisi kontserte:
https://klassikaraadio.err.ee/l/kontserdisaalis
17. märts kell 9:
Helikaja
Saade toetub Eesti luule ja muusika kokkupuutepunktidele, stuudiokülalisteks on Doris Kareva, Viivi Luik, Viiu Härm ja Paul-Eerik Rummo.
Saatejuht on Miina Pärn.
Kordub pühapäeval kell 12.
Kuula ka teisi saateid “Helikaja”:
https://klassikaraadio.err.ee/l/helikaja
Emakeelepäev on Eesti ühe olulisema eestikeelse kirjaniku ja luuletaja Kristjan Jaak Petersoni (14. III 1801 Riia - 23. VII / 4. VIII 1822 Riia) sünniaastapäev, mida riikliku tähtpäevana tähistatakse 1996. aastast.
19. sajandi alguses huvitusid baltisaksa estofiilid eestlaste saatusest pärisorjusest vabanemisel.
Peeti võimalikuks eesti kirjakultuuri loomist ja eestlaste assimileerumist baltisaksa kultuuri.
Rahvuskultuuri pooldajad eesotsas Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteriga seadsid esmaseks ülesandeks eesti keele arendamise ja rahvusliku kirjanduse loomise.
Esimese eestlasena väärtustas meie kultuuri Kristjan Jaak Peterson (Christian Jacob Petersohn).
Keeruline on mõista Kristjan Jaak Petersoni, oma aja geeniuse mõttemaailma vaid säilinud paarikümne luuletuse ja õhukese päevaraamatu põhjal.
Klassikalise gümnaasiumihariduse mõjul hakkas ta juurdlema maailma tekke, inimese olemuse ja ülesannete, elu mõtte ning igavikuprobleemide üle.
Samuti mõjutasid Kristjan Jaak Petersoni arengut tollase Euroopa valgustusideed rahvuskultuuride, keelte, usundite tähtsusest.
Eriti suurt huvi tundis ta keelte vastu, õppides ja õpetades juba gümnaasiumipäevil saksa, rootsi, vene, ladina, kreeka, heebrea keelt.
Südamelähedaseimaks jäi Kristjan Jaak Petersonile eesti keel. Uskudes selle saamist kultuurkeeleks, sõnas ta: Kas siis selle maa keel / laulutuules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida?
Kasutatud info: eestigiid. ee
Emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks kinnitamist alustas 1995. aastal Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.