Milline on praegu uues koorimuusika suhe lauljatesse ja millised on lauljate võimekused võrreldes 15-aasta taguse perioodiga; kuidas uus koorimuusika suhestub laulupeokultuuri ja millist uut koorimuusikat me heliloojatelt ootame?
Stuudios on koorijuht ja laulupeoliikumise arendaja Aarne Saluveer, koorijuht ja laulupeo muusikatoimetaja Ave Sopp, helilooja Riho Esko Maimets, häälepedagoog Vilja Sliževski ning dirigent ja uue koorimuusikasarja
“Ludus Tonalis” üks põhivedajaid Edmar Tuul.
“Eesti on koorilaulumaa!”
Sellist hüüatust kohtame alatasa ning peamiselt peetakse sellega silmas eestlaste 150 aastat kestnud laulupeoliikumist.
Ometi teavad dirigendid, koorilauljad ja koorimuusika arendajad väga selgelt, et laulupidu kestab vaid tänu sellele, et kooride tegevus on aktiivne ka laulupidudevahelisel ajal.
Kellel meist ei oleks oma arvamust koorilaulmise teemal – milline laul on “õige” kõlama vabariigi aastapäeval, mis keeles peaks laulma laulupeol või kas lastekoori lauljad peavad kõik saama laulupeole.
Igas leibkonnas on vähemalt üks inimene, kes on kuidagi seotud koorimuusikaga ning nende inimeste tegevusele tänu kestab ka laulupeoliikumine.
Kui laulupidu motiveerib (kindlasti ka tänu võimsale meediamasinale) uusi koore looma ja inimesi kooride juurde koonduma, siis laulupidudele järgnev aeg on tavaliselt langusperiood – periood, kus koorijuhid peavad tegema ilmaimet, et säiliks nii kuulajate kui isegi koorilauljate huvi.
Üks moodus säilitada tähelepanu koorimuusikale, on uue kodumaiste koorimuusika tellimine, esitamine ja propageerimine.
Laulupidu ise on väga suur uue muusika tellimiskeskus, kuid kõik, mis kõlab laulukaare all, ei pruugi kõlada kontserdisaalis.
Seega on tellimustööna laulupeole kirjutatud teos aegajalt vajunud unustustehõlma ja mõni sinna jäänudki.
Luukamber uurib, kuidas on uus koorimuusika muutunud võrreldes kasvõi dekaad tagasi.
Vilja Sliževski sõnul on ühiskond muutunud tehnilisemaks ja paarkümmend aastat tagasi alustanud muusikaõpetajate täienduskoolituse esimesed viljad on lootustandvad:
“Enam me ei pea rääkima elementaarsest hingamisest, diafragmast ja hääle tekitamisest. Ometi on nüüd hoopis teistsugused probleemid - meie ümber valitsev tehniline keskkond muudab ka laulja tehnilisemaks ja ehk isegi vähem emotsionaalseks.”
Dirigent Edmar Tuul nimetab aga emotsionaalsust muusikakunsti juures ülimaks: “Ilma emotsioonita ei kanna muusikaline materjal oma sõnumit,” on ta vankumatu.
Tuul peab ka oluliseks, et kodumaiste heliloojate kõrval oleks kaasatud tugev tekstiloojate kogukond.
“Noored lauljad vajavad tekste, mis neid täna paeluvad,” teab ta.
Laulupidudele uue hoo sisse puhunud koorijuht ja visionäär Aarne Saluveer pelgab aga, et masinad võtavad inimese loomingu üle.
“Kui kõik on süsteemis ja liiga reguleeritud, muutub see lõppkokkuvõttes elujõuetuks ja ei teki uut pinnast, millest võiks sirguda uued mastimännid. Loojatele tuleb anda aega end koguda,” räägib Saluveer.
“Kui ideaalis peaksime käima allikal joomas, siis praegu käib piltlikult öeldes nafta väljapumpamine ja ei teki loomingu sünniks loomulikku pausi. Ajapuuduse all kannatavad kõik ja suurim hirm on see, et masinad võtavad lõpuks kõik üle. Kaob inimlikkus – see mida me muusikast eelkõige ootame.”
Riho Esko Maimets räägib saates, kuidas helilooja tellimusteosele pühendub ja kuidas tellija esitamisvõimekuse ülehindamine võib teose selle sünnihetkel suisa tappa.
“Minu jaoks on ideaalne, kui ma ei kirjuta kellelegi, kirjutan ainult endale, nö sahtlisse. Ma elan ise selles teoses ja laulan seda igal hommikul. Muusika sünnile ei saa peale suruda ühtegi painet, see peab olema loomulik ja ajaülene. Hea teos, mis kestab sajandeid, ei ole ju kirjutatud sundolukorras, see on ikka sündinud helilooja sisetunnetusest ja mõtetest.”
Vabariikliku kollektiiviga töötav Ave Sopp teab oma kogemusest, kui keeruline või lihtne on uus muusika noortele lauljatele, kellel on erinev muusikaline ettevalmistus.
“Peamine, et ei kaoks sära, muusika puudutus,” ütleb ta.
“Aina kiiremas maailmas on keeruline rääkida noortele asjadest, mis teda isiklikult ei puuduta ja seetõttu on uus muusika hädavajalik, et püsiks noorte huvi koorimuusika vastu.”
Luukambris räägimegi - millises rahulolufaasis me võiksime uue koorimuusika osas olla ja kas see laulupinnas meie all on piisavalt tugev edasihüppeks või on veel vetruv. Kui oluline on eesti keeles laulmine, kuhumaani saavad laulukaare alla ulatuda poliitilised kombitsad ja kuidas tehnilselt taiplikku lauljat emotsioonide maailma tagas tuua.
Stuudios on kogemusepõhine vestlusring, saatekülalised on kõik koorimuusikažanris väga tugevat telgepidi sees ja jagavad mõtteid, mida neile tegevus koorimuusikamaastikul kaasa on toonud.
Saatejuht on Marge-Ly Rookäär.
Luukamber on eetris laupäeval, 14. aprillil kell 9, kordub pühapäeval kell 12.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.