Suurejoonelise sündmuse auks loodud ooper aga ei toonud heliloojale loodetud edu.
Publiku arvates kujutas lavateos jumaldatud monarhi edeva ja kombelõdva naisena.
Neitsikuninganna valitsemisajal sai Inglismaast suur koloniaalriik ning Inglise väed hävitasid võitmatu Hispaania armaada.
Tema inimlikke külgede paljastamist heliloojale andeks ei antud ja ooper vajus unustusehõlma – mis sellest, et toona juba “Peter Grimesi” ja “Billy Buddi” kirjutanud helilooja ise seda oma parimaks ooperiks pidas.
Brittenlikult Purcelli-Dowlandi-aegset muusikat ja 20. sajandi helikeelt ühendav ooper kõlab Klassikaraadio eetris esmaspäeval, 7. mail kell 19.
Kommenteerib Anne Prommik.
Elizabeth I oli 16. sajandi lõpus peaaegu et maailmavalitseja. Tema ajal kujunes Inglismaa võimsaks mere- ja koloniaalriigiks.
Olgugi, et mõned tema sõjaretked Hollandisse, Prantsusmaale ja Iirimaale olid ebaõnnestunud, peetakse Hispaania Armaada purustamist üheks suuremaks võiduks Inglismaa ajaloos üldse.
Selle lahingu järgselt pälvis ta ka hüüdnime Gloriana. Teda kutsuti ka “heaks kuningannaks Bessiks”.
20 valitsusaasta jooksul ülistati Elizabethi kui kuldajastu valitsejat ning see kujutelm püsib inglaste seas tänini.
Britten on ooperi kirjutanud William Plomeri libretole, kes omakorda kasutas Lytton Strachey elulooainelist romaani aastast 1928 pealkirjaga “Elizabethi ja Essexi krahvi traagiline lugu”.
Ooper kirjeldab kuninganna Elizabethi ja tema soosiku, 30 aastat noorema Essexi krahvi Robert Devereux’ suhteid. Peale seda, kui tormakas krahv on kuningannat rõivasteta näinud tema buduaaris, laseb kuninganna krahvi hukata.
Elizabethi osaks jääb üksindus ning teadmine oma võimu vähenemisest.
Esitajad:
- Kuninganna Elizabeth I – Anna Caterina Antonacci
- Robert Devereux, Essexi krahv, kuninganna soosik – Leonardo Capalbo
- Frances, Essexi krahvinna, Roberti abikaasa – Paula Murrihy
- Penelope, Leedi Rich, Roberti õde – Sophie Bevan
- Charles Blount, Lord Mountjoy – Duncan Rock
- Sir Robert Cecil, Nõukogu sekretär – Leigh Melrose
- Sir Robert Raleigh, valvurite kapten – David Soar
Teatro Real koor ja orkester
Lastekoor Pequeños Cantores de la JORCAM
Dirigent Ivor Bolton
Salvestus on tehtud 14. aprillil Madriidis.
Britteni “Gloriana” on eetris 7. mail kell 19.
Stuudios on Anne Prommik.
Sisukokkuvõte:
I vaatus
Tegevus toimub 16. sajandi lõpu Inglismaal.
Lord Mountjoy võidab rüütliturniiri. Essexi krahv heidab talle väljakutse duellile ja saab haavata.
Kuninganna pahandab meestega, et nad ei suuda oma kadedust ohjata.
Cecil räägib kuningannale Penelope ja Mountjoy afäärist.
Krahv püüab kuningannat meelitada lautpomänguga, ta saab loa võtta kinni iirlasest lindprii Tyrone.
Kuninganna palvetab tema eest.
II vaatus
Maskiball kuninganna auks.
Mountjoy ja Penelope kohtuvad salaja aias. Robert kaebab, et kuninganna takistab tema sõjalisi plaane.
Õukondlased tantsivad viieosalist tantsu, mille käigus visatakse partnerid õhku. Naise lahkuvad.
Et karistada Essexi krahvinnat liiga silmatorkava kleidi kandmise eest, paneb kuninganna ise selle selga.
Essexi krahv nimetatakse Iirimaa valitseja asetäitjaks.
III vaatus
Krahv teeb Tyronega vaherahu.
Ta tormab kuninganna buduaari, et uudist teatada. Kuninganna vahetab parajasti riideid ning käsib ta häbematu käitumise pärast arreteerida.
Krahv põgeneb ja püüab armee kuninganna vastu üles ässitada. Ta püütakse kinni ja mõistetakse hukka.
Penelope usub, et kuninganna annab talle armu.
Essexi krahvinna ja Mountjoy toetavad armuandmispalvet, aga see ainult pahandab kuningannat, kes allkirjastab hukkamiskäsu.
Oma surelikkusega silmitsi olles soovib kuninganna jääda ajalukku targa valitsejana.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.