Maailmas, kus valitseb meedia ja kiire populaarsuse kultus, on pianist Elisabeth Leonskaja jäänud endale ja oma muusikale truuks ja seda tehes käib ta selliste vene muusikute jälgedes nagu David Oistrahh, Svjatoslav Richter ja Emil Gilels. Oma peaaegu legendaarse tagasihoidlikkuse tõttu on ta siiani meedia ees veidi häbelik. Ent niipea, kui ta ilmub lavale, mõistab publik hetkega, et muusika on ja jääb alatiseks tema elutööks.
Elisabeth Leonskaja sündis Tbilisis vene perekonnas ja andis esimesed soolokontserdid 11-aastaselt. 18-aastaselt võitis ta 1. koha Enescu nimelisel konkursil ja hiljem Moskva Konservatooriumi üliõpilasena võitis auhinnalisi kohti Marguerite Longi ja Kuninganna Elisabethi konkurssidel. Leonskaja muusikalist arengut mõjutas väga koostöö Svjatoslav Richteriga. Richter nägi tema erakordset andekust ja hakkas tema arengut suunama mitte üksnes õpetades ja nõu andes, vaid kutsudes teda ka endaga duette esitama. Nende muusikaline koostöö ja sõprus eraelus kestis kuni Richteri surmani 1997. aastal. 1978. aastal lahkus Elisabeth Leonskaja Nõukogude Liidust ja kolis Viini.
Praeguses koduriigis Austrias on Leonskaja erakordsed saavutused leidnud suurt tunnustust. Ta määrati Viini kontserdimaja auliikmeks, 2006. aastal omistati talle Austria I klassi aurist teenete eest riigi kultuurielu edendamisel – see on kõrgeim sedalaadi auhind Austrias. Tbilisis pälvis ta 2015. aastal auhinna "The Priestess of Art".
Kuulame plaati, millel Elisabteh Leonskaja esitab Franz Schuberti eksprompte (Teldec).
Plaati tutvustab Nele-Eva Steinfeld.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.