Partei asemele valis ta partituuri,
intriigitsemise asemele interpreteerimise.
Tundlik, haavatav, õrn.
Ja äge, kui muusika asemel kiputi noote mängima.
Selline oli Peeter Lilje.
(Mikk Mikiver, 1993)
Orkestri ette astuvad Lilje head sõbrad: koolikaaslane Leningradi konservatooriumi päevilt ja ERSO endine peadirigent Nikolai Aleksejev, kelle kontaktid ERSOga said alguse 1987. aastal just tänu Peeter Liljele, ning kauaaegne lavapartner ja mõttekaaslane Kalle Randalu, kellega ta koos musitseeris Eestis ja paljudes Nõukogude Liidu linnades, nii ERSO kui välisorkestritega.
Kava on väga Lilje nägu.
Avateosena kõlav Brahmsi "Traagiline avamäng" oli esimene teos, mida ta ERSO ees juhatas, kui oli teatavaks saanud Neeme Järvi peadirigendikohast loobumise ja Nõukogude Liidust emigreerumise otsus.
Griegi klaverikontsert oli 1980ndatel sageli tema repertuaaris nii Peep Lassmanni kui Kalle Randalu soleerimisel.
Kontserdi teises pooles tuleb ettekandele Šostakovitši viimane, 15. sümfoonia, mida Peeter Lilje samuti mitmel korral juhatas – Eestis ja ka Saksamaal.
Kava:
- Johannes Brahms – "Traagiline avamäng"
- Edvard Grieg – Klaverikontsert a-moll
- Dmitri Šostakovitš – Sümfoonia nr 15 A-duur
Ülekanne Estonia kontserdisaalist.
Helirežissöör on Aili Jõeleht ja toimetaja Lisete Velt.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.