Ingmar Bergmani 1978 aasta kammerlik draama "Sügisssonaat" on liigutav ja aus lugu perekonnasuhetest. See räägib tuntud pianistist nimega Charlotte Andergast, fookuses on tema suhted oma tütre Evaga, kes süüdistab teda isekuses ja hoolimatuses.
Eva, tagasihoidlik 30-ndates aastates pastoriproua, kutsub pärast 7-aastast lahusolekut endale külla oma ema, kuulsa kontsertpianisti.
Mõlemad ootavad väga seda kokkusaamist, kuid rõõmus taaskohtumine muutub üsna pea öisteks suheteklaarimisteks.
Ema ja tütre vahel on küll läheduseigatsus ja ehk armastuski, ent ka süü ja süütunne, viha, kahetsus, hüljatus, egoism.
Bergman pakub erakordselt peent ja läbinägelikku sissevaadet ema ja tütre suhetesse, valusatesse lapsepõlvekogemustesse, naise ja kunstniku rolli ühendamise valikutesse.
Film "Sügissonaat" valmis 1978. aastal, peaosades mängisid Ingrid Bergman ja Liv Ullmann, ent seda võrratut teksti on palju mängitud ka maailma teatrilavadel ja mullu ka Soome Rahvusooperis ja tänavu augustis kõlas rootsikeelne ooper ka Läänemere festivalil Berwaldhallenis.
Soomerootsi helilooja Sebastian Fagerlundi teine ooper tuli maailmaesiettekandele septembris 2017 Soome Rahvusooperis. Inspiratsiooni ooperi jaoks leidis ta Bergmani filmist, mille peategelaseks on kuulus kontsertpianist, kelle prototüübiks oli eestlannast pianist ja kirjanik Käbi Laretei.
Libreto kirjutas filmi põhjal Gunilla Hemming.
Peaosa laulab maailmakuulus Rootsi mezzo Anne Sofie von Otter.
Otteriga koos on laval tema tütarde osas Erika Sunnegårdh ja Helena Juntunen, tütre abikaasast kehastab Tommi Hakala.
Soome Rahvusooperi koori ja orkestrit dirigeerib John Storgårds.
Eelmisel aastal pälvisid suurt tähelepanu nii Londoni helilooja Thomas Adesi ooperi "Hävitusingel" lavastus Metropolitanis kui ka Sebastian Fagerlundi uudisteos "Sügissonaat".
Edukaid oopereid ühendab asjaolu, et mõlemad on loodud filmi põhjal ja mõlemas on mänginud ka nimekas Rootsi mezzo Anne-Sofie von Otter, kes laulab heameelega nii barokki, nüüdismuusikat kui jazzi ja popmuusikat.
Charlotte rollis sai Otter vaid ülistavaid arvustusi, paljud märkasid ka tema hämmastavat sarnasust filmi-Charlotte prototüübiks olnud Käbi Lareteiga, kelle mängitud on ka filmis kõlanud Chopini prelüüd nr 2 A-duur.
Käbi Laretei oli Ingmar Bergmani abikaasa, kuid nende lahutus jõustus kümme aastat enne filmi valmimist.
Bergman saatis stsenaariumi ka Käbile, kellega nad olid sõbrad elu lõpuni.
Käbi Leretei ütles, et oleks parem, kui ta seda filmi ei teeks – aga Ingmar teda ei kuulanud.
Osades:
- Charlotte Andergast – Anne-Sofie von Otter
- Eva, tema tütar – Erika Sunnegårdh
- Viktor, Eva abikaasa – Tommi Hakala
- Helena, Charlotte haige tütar – Helena Juntunen
Soome Rahvusooperi koori ja orkestrit juhatab John Storgårds.
Sebastian Fagerlundi "Sügissonaat" kõlab 29. oktoobri Ooperiõhtul kell 19.
Stuudios on Anne Prommik.
Sisukokkuvõte
I vaatus
On sügis ja pastoraadis valmistutakse Charlotte külaskäiguks.
Kuulus kontsertpianist on sõitnud ringi mööda maailma, andes kontserte parimates saalides.
Oma tütreid Evat ja Helenat pole ta näinud seitse aastat.
Tema puudega laps Helena on kurttumm, Eva ja tema abikaasa Viktor on kaotanud kolmeaastase poja Eriku. Ka Charlotte leinab oma kaaslast Leonardot.
Saabub Charlotte ja hakkab esimese asjana rääkima oma uutest rõivastest.
Ta avastab, et Helena, kelle ta oli paigutanud hooldekodusse, elab nüüd pastoraadis.
Charlotte jääb üksi, seltsiks vaid kujuteldav kontserdipublik, kellele ta kaebab oma ebameeldiva olukorra üle.
Eva viib ta Helenat vaatama.
Ilmub ka Leonardo ja vihjab millelegi, mis juhtus ajal, kui nad olid koos Bornholmil.
Charlotte ei saa aru, mida Helena öelda püüab.
Ta otsustab peagi lahkuda, otsuse kiidab heaks ka kujuteldav publik.
Õhtul palub Charlotte Evat klaverit mängida, aga ilmselgelt ei jää ta tütre etteastega rahule.
Tundub, et küündimatu mäng tüütab ka tema kujuteldavat publikut.
Järgmisel päeval räägib Viktor Charlotte'ile, kuidas muutis Eriku sünd nende elu.
Erik uppus vahetult enne oma neljandat sünnipäeva.
Viktor ei suuda sellega leppida – miks võttis jumal nende pisipoja ära?
Charlotte ei tea, mida öelda. Eva usub, et Erik on endiselt temaga ja kuuleb, kui ta pojaga räägib.
Charlotte valmistub voodisse heitma ja võtab oma igaõhtuseid rahusteid.
Läbi maja vaikuse tungib metsik karje.
Eva kiirustab Helenat rahustama ja põrkab oma emaga kokku.
Nende ärritunud vestlus toob pinnale allasurutud tunded.
Eva ei suuda otsustada, mis on halvem –kas see, kui Charlotte on ära kontserttuuril või see, kui ta on kodus.
"Ema ja tütar, missugune kohutav tunnete põrkumine!" ütleb Eva.
II vaatus
Eva kirjeldab, kuidas ta end tundis, kui ema jälle kontsertreisile läks.
Charlotte meenutab, kuidas ta kartis, et jääb oma karjäärist ilma.
Helena kisendab jälle ja Eva lahkub õe juurde.
Charlotte jutustab oma imetlevale publikule, et ta polnud selliseks jutuajamiseks valmis.
Pisitasa paljastab ema ja tütre konflikt minevikusaladused.
Kui Eva oli 18-aastaselt lapseootel, sundis Charlotte teda aborti tegema. "
Kas tütar suudab eales oma emast vabaneda?" mõtiskleb Viktor.
Helena hakkab rääkima, meenutades kuidas ükskord aastaid tagasi, kui nad olid lihavõttepühade ajal Bornholmil, suudles Leonardo teda ja ta tundis suurt rahu.
Charlotte oli palunud Leonardol jääda, kuna tema juuresolek mõjus Helenale hästi.
Nüüd süüdistavad nii Eva, Viktor kui Leonardo Charlottet Helena haiguses.
Charlotte jääb oma publikuga üksi ja palub vabandust kõige pärast, mida ta on valesti teinud.
Ta soovib end muuta.
Hommikul ütleb Viktor Helenale, et Charlotte on läinud.
Helena hakkab karjuma, Eva kahetseb tüli emaga ja kirjutab Charlotte'ile, et ta tegi valesti.
Samal ajal on Charlotte juba kaugel ja räägib oma agendile külaskäigust.
Ta küsib, miks haigel Helenal ei ole lubatud surra.
"Meil on veel võimalus üksteise eest hoolitseda, veel ei ole liiga hilja," kirjutab Eva.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.