REGIRAM on mäng sõnadega "regilaul" ja "Rahvusmeeskoor".
Meeskoori lauldud sõnumid saavad tervikuks helivärve juurde kandlelt, torupillilt, lõõtsalt, kitarrilt ja – kaasajale loomupäraselt – elektroonikalt.
REGIRAM toetub regilaulule ja on algustaktist lõppakordini läbikomponeeritud, seaded on teinud Celia Roose.
Regilaulud on pärit Eesti erinevatest kihelkondadest: Ristist, Haljalast, Kolga-Jaanist, Setost, Karulast ja Harglast, rohkesti on viise Võrumaalt.
Nii on läbi regilaulude uuesti ellulaulmisel ilu ja harmoonia, loodus ja inimene, õpetussõnad ja tarkade tarkus.
Laulud jutustavad metsast ja meestest, julgusest ja ilu jõust, ilmaelu rikkumisest ja parandamisest. Regilaulude sekka kõlab kolm pillilugu: "Helletuskellad" on inspireeritud kandlel mängitud õigeusu kirikukellade motiividest; "Torupillitrallid" on kahe torupilliviisi ühinemine; "Ahunapalu valss" kuulus aga Lõuna-Tartumaalt Ahunapalu külast pärit kandlemehe Aksel Tähnase repertuaari.
Laulude seadetes püütakse jälgida regilaulu kõlapilti – varieerimist ja sellest tulenevat heterofooniat (mitmehäälsust, kus kõlavad kokku sama viisi erinevad variandid).
Nii nagu regilaul on traditsiooniliselt iga laulukorraga muutunud ehk teisenenud, nii on ka REGIRAMi kavas lauljatel võimalus oma viisivariantidega seadesse sekkuda.
Regilaulud on seadnud meeskoorihäältele Celia Roose.
Instrumentaalseaded tegid Robert Jürjendal ja Tuule Kann.
Regilaul on muistsete aegade pärand, mis on tihedalt seotud meie keele, ajaloo, traditsioonilise elulaadi ja maailmapildiga.
Rahvaluuleuurijate uurimuste põhjal on läänemeresoome rahvaste vanema ehk regilauluvormis või sellele väga sarnase laulutraditsiooni iga umbes 2000–2500 aastat.
Eesti kirjakeeles on regivärsilise rahvalaulu kohta öeldud ka runolaul ja vana või vanem rahvalaul.
Nii sõnad "regi" kui "värss" pärinevad saksa keelest, "rege" tähendab laulu või ringmängu või rida ja "vers" värssi või samuti rida.
Regilaulu nimetuse võtsid esmakordselt tarvitusele Ülo Tedre ja Veljo Tormis 1975. aastal koostatud "Regilaulikus" ning pärast seda läkski just see nimetus kiiresti kasutusse.
(Tekstis on kasutatud Eesti Rahvusmeeskoori kava materjale)
Ülekanne Estonia kontserdisaalist algab teisipäeval, 27. novembril kell 19.
Helirežissöör Kaspar Karner, toimetaja Marge-Ly Rookäär.
Kuula ka teisi kontserte:
https://klassikaraadio.err.ee/kontserdisaal
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.