Gustav Ernesaks (12. detsember 1908 – 24. jaanuar 1993) on Eesti koorimuusika vundament, rahvusmeeskoori looja, laulupidude legend, suurte dirigentide õpetaja, kirjamees ja omaaegne arvamusliider.
Ernesaksa a cappella koorilooming sisaldab rohkem kui 300 koorilaulu, muusikat on ta kirjutanud kõikidele kooriliikidele, ka rohkelt lastelaule.
Siiski on üle poole kooriloomingust komponeeritud meeskoorile – kooriliik, mis heliloojat enim paelus. Mitmed Ernesaksa laulud on üle aastakümnete menukad ja siiani kontserdikavades: "Hakkame, mehed, minema", "Sireli, kas mul õnne", "Kutse".
1944. aastal loodud laulust "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud rahvusliku säilivuse sümbol.
Nõukogude Eesti perioodil ajal oli see Eesti NSV ametliku hümni kõrval teine mitteametlik hümn, mille esitust laulukaare all peeti võimulolijate vaatepunktist ohtlikuks.
Lisaks komponeerimisele, dirigendi- ja pedagoogiametile oli Ernesaks ka andekas kirjamees, avaldades artikleid ja kirjutades paljudele oma lauludele teksti.
Ernesaksa sulest ilmus viis raamatut: artiklite kogumik "Suu laulab, süda muretseb" (1971), 1977. aasta telesaadetest väljakasvanud raamat "Nii ajaratas ringi käib", mälestusteraamatud "Kutse" (1980) ja "Laine tõuseb" (1983) ning laulupeoteemaliste artiklite kogumik "Laul, ava tiivad" (1985).
2004. aastal andis Eesti Muusika Infokeskus välja raamatu "Gustav Ernesaks. Koorijuht ja helilooja", mille autor on Tiia Järg.
Ernesaks oli väga hinnatud pedagoog.
Alates 1937. aastast alustas ta pedagoogitööd Tallinna Konservatooriumis ning tema õpilaste hulka kuuluvad Jüri Variste, Harald Uibo, Uno Järvela, Kuno Areng, Olev Oja, Silvia Mellik, Tiia-Ester Loitme, Alo Ritsing, Eri Klas jpt.
Ernesaksa kirg kooride vastu elab aga edasi tänases RAMis.
Kui II maailmasõja ajal (1941–1944) oli Ernesaks mobiliseeritud nõukogude tagalasse, siis sealt naasnuna asutas ta 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia Meeskoori (1953 aastast Riiklik Akadeemiline Meeskoor, 1989 aastast Eesti Rahvusmeeskoor) ja oli selle peadirigent 1975. aastani.
Laulupeo ühendkoore juhatas Gustav Ernesaks viimast korda 1990. aasta suvel.
(Kasutatud materjalid: Eesti Muusika Infokeskus).
Gustav Ernesaksa sünniaastapäevale pühendatud kontserdil esinevad Eesti Rahvusmeeskoor (dirigent Mikk Üleoja), Rahvusooper Estonia poistekoor (dirigent Hirvo Surva) ja Rahvusooper Estonia poistekoor Jukud ja Juhanid (dirigendid Jaanika Kuusik ja Mariliis Kreintaal), klaveril Andres Lemba.
Kõlab Gustav Ernesaksa looming:
Eesti Rahvusmeeskoor
Dirigent Mikk Üleoja
- "Päike vajus pärnapuule" (1935), tekst: Eduard Visnapuu
- "Lauliku talveüksindus" (1955), tekst: Juhan Liiv
- "Kutse" (1957), tekst: Juhan Smuul (Solist Mart Kroon)
- "Vanade kaptenite kalmul" (1972), tekst: Manivald Kesamaa
- "Veart kellad" ("Taadile") (1977), tekst: Ilmar Sikemäe
- "Toost" (1962), tekst: Kalju Kangur
- "Õlletegu" ("Näärid käes") (1976), tekst: Debora Vaarandi
- "Õhtu rannas" (1950), tekst: Juhan Smuul
- "Jüripäeva eel" (1977), tekst: Ellen Niit
- "Laine tõuseb" tsüklist "Kuidas kalamehed elavad" (1953), tekst: Juhan Smuul
- "Hakkame, mehed, minema" (1935) tekst: rahvaluule, "Vana kannel"
Rahvusooper Estonia poistekoori Juhanid
Klaveril Andres Lemba, dirigent Jaanika Kuusik
- "Hõbepurjeses paadis" (1955), tekst: Evald Tammlaan
Jukud, Juhanid ja poistekoor
Klaveril Andres Lemba, dirigent Hirvo Surva
- "Kolm kihulast", seadnud Andres Lemba (1971/seade 2018), tekst: Venda Sõelsepp
- "Rongisõit", seadnud Andres Lemba (1956/seade 2018), tekst: Ellen Niit
Rahvusooper Estonia poistekoor
Dirigent Hirvo Surva
- "Tartu valgel ööl" (1970), tekst: Ernst Enno
- "Külm" (1970), tekst: Juhan Liiv
- "Kuulajale" (1973), tekst: Betti Alver
- "Päike vajus pärnapuule" (1935), tekst: Eduard Visnapuu
- "Helin" (1973), tekst: Juhan Liiv
- "Näärisokk" (eesti rahvaviis) (1951), tekst: Mart Raud
Eesti Rahvusmeeskoor ja Rahvusooper Estonia poistekoor
Dirigent Mikk Üleoja
- "Muusikale" (1977), tekst: George Gordon Noel Byron, tõlkinud Minni Nurme)
Eesti Rahvusmeeskoor ja Rahvusooper Estonia poistekoor
Dirigent Hirvo Surva
- "Kes selle tamme istutas" (1977), tekst: Leili Andre
Laulutaat ehk Gustav Ernesaks on meie muusikaloos kirjas suurte tähtedega – tema olulisust meie koorikultuuri hoidmisel ei ole võimalik üle hinnata, tema pühendumus kodumaise koorimuusika arengusse oli sügav, kirglik ja kordumatu.
Tallinna Lauluväljakul on Gustav Ernesaksa mälestuseks skulptuur, mis paigaldati sinna juunis 2004.
Kuju autorid on Ekke Väli ja Vello Lillemets, kuju on pronksist, kaalub 2,5 tonni ja kõrgub üle kahe meetri.
Ülekanne Gustav Ernesaksa mälestuskontserdilt Estonia kontserdisaalis algab kolmapäeval, 12. detsembril kell 19.
Helirežissöör Siim Mäesalu, toimetaja Marge-Ly Rookäär.
Kuula ka teisi kontserte:
https://klassikaraadio.err.ee/kontserdisaal
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.