Hando Runneli esimene raadiointervjuu on salvestatud aastal 1964, mil ta oli kanakasvataja kolhoosis.
Tema esimesed luuletused olid ilmunud "Loomingus" aasta varem.
Runnelile sõidab külla noor raadioajakirjanik ja novellist Peeter Hein, kelle sulest pärinevad ka kirjandusliku raadioreportaaži proosatekstid.
Peeter Hein avab raadiokuulajale ukse tolle aasta veebruarikuu külma ja vaiksesse hommikupoolikusse ning jutustab meile tollest poisist, kes seal samas karjalauda taga oma luuleilmast kõneleb.
Oma raamatus "Hingedeaeg" kirjutab Hando Runnel järgmist:
"Luuletus sai alguse muusikast, laulust. Kui laul pages raamatusse, kaotas ta oma viisi. Seda, mida ennem kuuldi kõrvadega, nähti nüüd silmaga. Luuletus on laulu kõrval tiivutu lind, nagu "haige tiivaga lind". Luule on nagu jooksja jaanalind või kitkutud kana lendava ja laulva lõokese kõrval. Ainult väga hea või hingelähedane luuletus jõuab ka silmade läbi loetult lugeja sees laulma hakata. Luule on hääleta laul."
Hando Runneli loomingut loevad Lavakunstikooli 30. lennu tudengid Elo Tuule Järv, Maria Teresa Kalmet, Maria Koff, Jaan Tristan Kolberg, Maarja Mõts, Hardi Möller, Margaret Sarv ja Neti Tikk ning 28. lennu vilistlane Teele Pärn.
Klassikaraadio tänab Hando Runnelit ning Lavakunstikooli juhti ja lavakõne õppejõudu Jaak Printsi.
Saate toimetaja on Miina Pärn, helioperaator Helle Paas.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.