Eesti Meestelaulu Seltsi 30. aastapäevale ja Gustav Ernesaksa 110. sünniaastapäevale pühendatud mees- ja noormeestekooride konkurss toimus 24. novembril 2018 Tallinna Ülikooli aulas.
Võistulaulmisel osales neljas erinevas kategoorias 17 mees- ja noormeestekoori.
Kohustuslik laul oli Riho Esko Maimetsa "Mu arm" Ernst Enno sõnadele A-kategoorias ja Alo Ritsingu "Mis oli see" Gustav Suitsu sõnadele B-kategoorias.
Žüriisse kuulusid Valgevene koorijuhtide liidu esimees Inessa Bodiako, koorijuhid Heli Jürgenson, Ingrid Kõrvits ja Raul Talmar ning helilooja Riho Esko Maimets.
Kuulame konkursil kõlanud lauludest paremikku 9. jaanuari õhtul.
Samale konkursile ja ka laiemalt meeskoori kooriliigi olevikule ja tulevikule oli pühendatud saade koorimuusika sarjast "Luukamber", kus kuuldu üle arutlesid stuudios Eesti Meestelaulu Seltsi juht Hirvo Surva, žürii töös osalenud koorijuht Heli Jürgenson ja konkursil kooridega osalenud koorijuht Indrek Vijard.
Vaatamata sellele, et konkurss oli pühendatud Ernesaksa sünniaastapäevale, tema laule kohustusliku repertuaari hulgas ei olnud.
Hirvo Surva sõnul oli see taotluslik, Indrek Vijardi arvates on aga Ernesaksa loomingu näol tegemist tõeliselt raske muusikaga.
"Ernesaksa muusikat on keeruline laulda," ütleb Vijard.
"Vaatad esialgu, et kerge rahvalaulupärane kompositsioon, kuid kui süvened partituuri, mõistad asja komplitseeritust. Ernesaksa laule on kooridel tõesti keeruline esitada."
Heli Jürgensoni sõnul on üks Gustav Ernesaksa muusika esitamise keerukus seotud tõigaga, et laulud on kirjutatud suurele meeskoorile.
"Praegused koorid on väikesed ja Ernesaksa laule koorijuhid niisama lihtsalt repertuaarinimekirja ei planeeri," ütleb Jürgenson.
"Mingis mõttes on Ernesaks vajunud unustuse hõlma, sest meil on olnud kaua aega suur Tormise vaimustus, samuti on koorid praegu usinasti laulmas Mart Saare ja Cyrillus Kreegi loomingut. Siiski ma arvan, et Ernesaksal tuleb oma renessanss. Asi vajabki natuke tolmu vahele enne uut ärkamist," on Jürgenson kindel.
Meeskoorimuusikast rääkides püüdsime saates pisut kaardistada Gustav Ernesaksa loomingulist pärandit läbi tänase Eesti Rahvusmeeskoori tegevuse.
RAMi peadirigent Mikk Üleoja vastab küsimusele – miks RAM nii harva laulab Ernesaksa laule - lihtsalt ja lakooniliselt:
"Säärase muusika aeg on ümber. Need laulud on kenad ja kahtlemata väga hea meistri kirjutatud, kuid see muusika on jäänud oma aja illustratsiooniks kõige paremal võimalikul moel."
Ernesaksa tegevuse suurus ühiskondlikus mõõtmes oli Mikk Üleoja sõnul – analoogselt Roman Toiga teispool maakera – üüratu ning rahva hingeilu hoidjatena on mõlema mehe pühendumus koorilaulu läbi erinevate ühiskonnakihtide ühendamisel olnud erakordne.
Üleoja sõnul on praeguse RAMi tegevus võrreldes Ernesaksa-aegsega kõvasti muutunud.
Meeskooride lipulaev on praegu oma kooriliigile uue muusika tellijana üks vilkamaid, kaasaegne muusika on aga praegustele kodumaistele harrastusmeeskooridele üle jõu.
"Vaieldamatult," kinnitab Üleoja. "Praegu meie tellitud muusikat ükski teine meeskoor naljalt ära ei laula. Samas ei pea me seda ka oluliseks, sest RAMi tegevus on selgelt kõrgkultuuri vallas ja see peabki olema teistest ees."
Meeskoorid on Üleoja sõnul aga liiga konservatiivsed uue muusika esitamisel ja pigem eelistavad vanemat, turvalisemat repertuaari.
Ühel hetkel võib see aga olla ebapiisav kütkestamaks noori lauljaid. Kõrgkultuurist rääkides peab Üleoja aga ohtlikuks märgiks, et viimastel aastatel on kultuur lahustumas meelelahutusmeelsete ettevõtmistega ja kõrgkultuuri roll muutub kiiremini-kõrgemini-kaugemale-ühiskonnas aina olulisemaks.
"Kõrgkultuuriks pean ka seda, et publik saalis ei haiguta vaid mõtleb kaasa, kuulaja arendab end pakutava najal," mõtiskleb Mikk Üleoja.
Gustav Ernesaks (1908 – 1993) oli oma aja vaimuhiiglane – tasakaalustatult ja mõtestatult juhtis ta aastakümneid Eesti koorimuusika liikumist ning sütitas oma tegevusega tuhandeid koorilauljaid.
Viis raamatut kirjutanud Ernesaks oli hinnatud pedagoog (tunumad õpilased on Kuno Areng, Eri Klas, Alo Ritsing, Tiia-Etser Loitme) ja armastatud laulupeo üldjuht, tema laulust "Mu isamaa" Lydia Koidula sõnadele sai nõukogude Eesti perioodil vaikimisi teine hümn.
Saates meenutavad kuulajad oma kokkupuuteid Ernesaksaga ja (tollase) Riikliku Akadeemilise Meeskooriga.
Just Ernesaksa käe all laulnud RAMi tihedad kontserdisõidud nii kodumaal kui piiri taga innustasid uute kooride sündi ning just meeskoorile kirjutas Ernesaks ka suurema osa oma koorimuusikast (üle saja laulu).
Ent täna pole Eesti meeskoori kooriliigi seis kiita.
Noori lauljaid on keeruline koorimuusika juurde köita, kui tal puudub eelnev koorislaulmise kogemus, kui esitatav repertuaar jääb vähemõistetavaks, kui koorijuhte napib ja koorimuusikaharrastuse eest tuleb välja käia sama palju eurosid kui jõusaali eest.
Seetõttu meeskooride lauljaskond vananeb, väheneb ja selle trendi peatamiseks oleks pidanud suuri muudatusi tehtama juba vähemalt kümmekond aastat tagasi.
Ning kuigi laulupeoregistri andmetel on meil viie aasta taguse peoga võrreldes eeloleval suvel 200 meeslauljat laulukaare all rohkem, siis jääb nende arv ikkagi umbes 1400 kanti ja kummalisel kombel oleme juubelilaulupeole vastu sammude jõudnud ringiga tagasi alguspunki – 150 aastat tagasi laulis esimesel laulupeol (1869) samuti tuhatkond meest.
Eesti Meestelaulu Seltsi juht Hirvo Surva usub aga, et kooriliik välja ei sure:
"Peamine, et me suudame meeslauljate arvukuse hoida kasvõi praegusel tasemel, aga hoida tuleb kvaliteeti - see on kõige olulisem," arvab ta.
"Panustama peab poistekooridesse," on Surva kindel ja lisab resoluutselt: "Meie riigi ja rahva üks alustala on laulupidu. Seega – see on riiklik küsimus ja see peab olema riiklik programm – st koolides tuleb laulda. Kui kool ei laula, siis kaob ka laulupidu. Kui me tahame, et meie kohe 150-aastaseks traditsioon kestaks, siis on see tegelikult riigi küsimus."
Milline on meeskoorimuusika tulevik, kuidas on meeskooride vähenemine seotud laulupeoliikumisega, kas meeskoori kooriliigi kõrval on vähenemistrend ka teistes kooriliikides ja mis seda langustrendi põhjustab?
Millal näeme negatiivse liikumise esimesi tulemusi laulukaare all ja (igavene küsimus) kas laulupidu on kultuur või meelelahutus?
Meeskooride võistulaulmine on salvestatud Tallinna Ülikooli aulas 24. novembril 2018.
Helirežissöör Ats Treimaa, toimetaja Marge-Ly Rookäär.
Meeskoorid laulavad Klassikaraadio eetris 9. jaanuaril kell 19.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.